-
Tegelikult ongi Konsa piirdunud enamikus peatükkides seni tehtu refereerimisega ega ole kiputud uusi järeldusi välja pakkuma. Konsa raamatul on aga see pluss, et see on kirjutatud spetsiaalselt eesti lugejale, kui pidada näiteks silmas kas või meie infotehnoloogiale orienteeritust. Muu hulgas on uuritud ka mõne eesti kirjaniku kujutluslikku maailma. Konsal on palju öelda biotehnoloogidele ja IT-spetsidele, aga ka keskkonnakaitsjaile, semiootikuile, sotsiaalteadlastele, antropoloogidele. Autori lai haare tuletab meelde,…
-
Raske on täpselt öelda, millega on nende kaante vahel tegu: siin leidub nii esseistlikke arutlusi, katkeid entsüklopeediatest ja teistest raamatutest, meenutusi ja unenägusid, võimalike maailmade visandusi kui ka lõikude täismahus kordusi. Isegi kui toimetajat juhtub kiusama soovimatu unustus, on viimastegi puhul tähenduslik efekt olemas! Nagu autor ise väidab, tabavad teda esmalt kujundid, pildid ja assotsiatsioonid, mis nõuavad sõnastamist, mõtteni jõudmist, tõlkimist nii endale kui ka teistele…
-
Kuid samavõrd kui on märkimisväärne raamatu sisu, on seda ka asjaolu, et Valge ja Sepa raamat on peaaegu täiesti avaliku tähelepanuta jäetud. Üks põhjusi võib, nagu öeldud, olla pealkirjas. „Üleilmastumisest” on ammu saanud sõna, mis võib tähendada ühteaegu kõike ja eimidagi. On üks asjatundjate ebapraktiline jahumine, pealegi selline, kus otseselt meist midagi ei sõltu. Kuid elame ka ühiskonnas, kus polegi enam kombeks keerulisi asju avalikult arutada.…
-
Ometi on esindusdemokraatia (aga see ongi kogu kaasaegne demokraatia) kriisis ning väljapääsu ei ole näha. Täie selgusega ütles selle välja Kaido Kama (EP L 10. X). Asi pole vaid selles, et Rooma klubi president jt on öelnud, et maailma probleeme ei saa lahendada demokraatlike vabaduste märgatava piiramiseta. Demokraatia kriis avaldub täie selgusega juba ka meie igapäevases poliitikaelus. Me ei suuda teha otsuseid, mida oleks vaja. Näeme…
-
Vene ajal ei lasknud inimesi kollektiivi õilsast ja nõudlikust haardest lahti koristustalgud, ÜKT ehk ühiskondlikult kasulik töö ning lippude ja lauluga avalik läbimarssimine tribüünil istuvate isakeste silme alt. Isegi sain üliõpilasena dekaanilt, praeguselt kondiüdini isamaaliselt kodanikult peapesu, et ma marssimise asjus innukust üles ei näidanud. Kuigi selles kollektiivist irdumises ei olnud isegi mingit poliitilist protesti: teatud rituaalid seisid lihtsalt väljaspool minu personaalset tunnetusläve. Mitte niivõrd ideoloogilised…
-
Kultuurkapital teatas, et 49 kohale esitati 128 kandidaati. Vastavalt seadusele teeb kandidaatide hulgast valiku kultuuriminister, seega peegeldavad nõukogude koosseisud soovitusi, mida minister on kuulda võtnud, ning iseseisvaid tasakaaluotsinguid igas kunstivaldkonnas. Isiku tasemel pole mõtet arutada, et miks see, aga mitte see teine. Võib ju olla, et nii mõnigi, keda laiem publik näeks rõõmuga sihtkapitali liikmeskonnas, mingil põhjusel ise keeldus. Seekord. Kahe aasta pärast tuleb uus võimalus.
Kuid…
-
Raske on kujutleda, et lihtsalt veel üks ajaleht suudaks vahetult avitada SMS-laenude, tarbimishulluse või lõhkilaenamine puhul. Vaevalt et EE kirjeldatud müügiinimeste perekond, kes arvas, et 40% palgatõus jääb kestma ning seetõttu üüratult laenu võttis ja igapäevakulutuste puhul raha ei lugenud, tegi valeotsused pelgalt soliidse majandusväljaande puudumise tõttu. Meie meediale tunnuslik piiri puudumine (kinnisvara)turu reklaamimise ja analüüsimise vahel võis nii mõnegi võlaorjusse sattunu probleemide puhul kaasa mängida.…
-
Tõestuse, et Keskerakonna suure edu tagasid venekeelsed valijad, saame kahe arvude rea võrdlemisel. Kui paneme ühele poolele viimase (2000. aasta) rahvaloenduse andmed koduse keele kohta ja teisele poolele Keskerakonna (samuti Narva ja Kohtla-Järve vene valimisliitude) valimistulemused linnades, avastame pea üksühese kattuvuse.
Piirkond
Mitte-eesti koduse keelega elanikkond (%)
Keskerakonnale antud hääled (%)
Eesti (2009 aasta seis)
31,2
31,5
Narva
97,1
95,2
Kohtla-Järve
85,3
89,2
Tartu
18,3
17,4
Pärnu
21,0
21,9
Tallinn
47,6
53,5
Lasnamäe
67,4
77,0
Mustamäe
41,3
51,2
Nõmme
18,4
23,5
Pirita
5,6
23,1
Ülaltoodud loetelus on linnad, kus 2000. aastal elas valdav osa (74,1%) Eesti mitte-eesti päritolu elanikkonnast. Keskerakonnale…
-
Tõlkijad ja toimetajad on teinud väga head tööd, trükivigasid esineb harva, viited on põhjalikult läbi töötatud ja tekst hästi loetav. Tõnu Tannberg on Eesti lugeja jaoks lisanud informatiivse järelsõna ning isikuregister on abiks tekstis orienteerumisel. Raamatu struktuur on autoril hästi läbi mõeldud, tema kirjutamisstiil on meeldiv, ei kasutata liigselt erialast žargooni, tekst on tasakaalukas ning argumenteeriv. Sisse on lipsanud mõningad faktilised ebatäpsused, kuid arvestades materjali rohkust…
-
Teos „käsitleb Baltimaade sovetiseerimisel tehtud otsuste ajalugu”. Hiljem lisab või täpsustab Zubkova: „Baltimaades kehtestatud režiim ei olnud okupatsioonirežiim – see oli nõukogulik kommunistlik režiim”. Veel enam. Neljakümnendate teisel poolel, kui Moskva poliitika Ida-Euroopa riikide osas oli alles kujunemisjärgus, katsetati tollel juba inkorporeeritud territooriumil „sovetiseerimismudelit, mis erines klassikalisest (sõjaeelsest) mudelist. [—] See lubab meil vaadelda Moskva ja Balti vabariikide vahelisi suhteid mitte ainult kui NSV Liidu siseasja,…
