-
Kui kaks avalik-õiguslikku institutsiooni otsustavad ette võtta koostöö sellises mahus, nagu seda Sergei Prokofjevi ooperi „Armastus kolme apelsini vastu” puhul tehti, peavad mõlemal asjaosalisel olema ette näidata mõjuvad põhjused. Eelarve järgi on ERR Estoniast neli korda suurem vend ja alatihti kipub niisugustes suhetes korduma Suure ja Väikese Peetri leivakoti lugu. Seepärast vaadakemgi kõigepealt väiksema venna võimalikku kasu. Idee kõikvõimalike vahenditega ooperikultuuri propageerida peaks igale ooperimaja direktorile…
-
Kultuuritegelased on Tallinna linna viimasel ajal süüdistanud kultuuripoliitika puudumises. Sellega on raske nõustuda. Leian, et Tallinna linnavalitsusel on oma rollist kultuuris üsna selge ettekujutus. Küsimus on pigem selles, et see ei ühti suurema osa kultuuriinimeste (ja ka minu) arusaamadega. Aga me ei ole ka seda linnavõimu valinud ja seepärast tuleb sellega ajutiselt leppida. Võimalus olla Euroopa kultuuripealinnaks ei ole aga Eesti-suguse väikeriigi puhul kaugeltki ainult Tallinna…
-
Samas teame, et hügieenis on vägagi palju kultuuripõhist. Batsillid ründavad meid küll loodusseaduste alusel, mistõttu alushügieeni normid on kõigil kultuuridel ühised (ükski rahvas vist ei harrasta näiteks kärbestest kubiseva roiskunud liha söömist), ent kultuuriti osatakse nende normide juures ikkagi üllatavalt erineda. Sellest võiks järeldada, et lapsele hügieenireegleid sisendades võtame talt vabaduse neid ise valida: kes on treenitud käsi pesema, see peseb eluaeg, ehkki ta võiks elada…
-
Eesti makroanalüütikutest on kõrval refereeritud sloveenlaste artiklis väga õigesti viitatud Teet Rajasalule. Pärast tema lahkumist 2003. aastal ei ole Eestis enam ühtegi rahvusvahelise tasemega transiotsiooni/ konvergentsi uurijat olemas. Pole meil enam ka sisuliselt ühtegi makroökonoomilise uurimise rühmagi kuskil ripakile jäänud. Majanduse suunamine võimkonna poolt näib meil käivat nüüd põhiliselt ideoloogiliselt ja maailmavaateliselt populistlikult partokraatlikult aluselt, mitte kompetentsi pinnalt ning ilmselt vist eeskätt võimkonna poliit-majandusliku jätkusuutlikkuse põlistamise…
-
Neist sõltuvat ka heaolu teistel elualadel. Paraku ei konverteeru puhtmateriaalne ahnus iseenesest elukvaliteediks ning müüt Eestist kui väikesest kadestamist väärt tiigrist ei istu sugugi kõigi eurooplaste peas. Kui meie soovime saada kõige rikkamaks (suutes sedagi ainult võrdluses Lätiga), siis endises Ida-Euroopas on endaga kõigiti hästi toime tulevaid riike, kes tunnevad uhkust oma sotsiaalse võrdsuse, inimliku hoolivuse, tervishoidu panustamise jms kvaliteetide üle. Pole ime, kui Eestit niisugustes…
-
Kõige üldisemalt teemat markeerides näib kiire majanduskasvuga kaasnevat üleinvesteerimine antud perioodi traditsioonilistesse tegevusaladesse. Kui muutuvad tarbijate eelistused ja ootused koos uute toodete turule ilmumisega ning teiseneb tehnoloogia, siis ei tasu osa investeeringuid end ära. Nendesse valdkondadesse panustanud kaotavad seetõttu osa turust ja raha. Kaotused on seda ulatuslikumad, mida rohkem on kasutatud laenukapitali. Vanu tooteid asendatakse turupõhises majanduses uutega pidevalt. Küsimus on selles, miks haarab mõningatel juhtudel…
-
Sellele vaatamata käib palavikulise kiirusega uue riigi ehitamine. Euroopa õigusajaloo laiemas kontekstis sattus noor Eesti Vabariik koos oma ülesehitamist vajava kohtusüsteemiga järjekordsesse maailmalõppu. Ma ei mõtle niivõrd impeeriumide lagunemist, kuivõrd omamoodi kindlameelse õigususu murenemist. Juba XIX sajandil oli räägitud jumalate suremisest. Õiguse puhul tähendas see, et kõrvale heideti aastasadu kõlbulikuks peetud usk loomulikku õigusesse, olgu see siis põhistatud jumalikult, universaalse inimloomuse või inimmõistuse kaudu. XVIII ja…
-
Kriisid ja katastroofid on kaua olnud turismitööstuse osa. Holokausti, küüditamise, revolutsioonide ja tapatalgude pikad varjud pannakse väljanäitusele küll ehk ka lootuses, et neil on hoiatav mõju. Auschwitz-Birkenau, Ground Zero, Kambodža Surmaväljad võivad aga sama hästi meelitada kontekstitundlikkuse ja empaatiata tarbijat ka õuduste toa jubeduskõdi ahvatlusega. Turismi, mis pakub surmast, kannatusist või muist õõvastavate nähtuste kogemust lavastatud või tõelisel kujul, on hakatud turismiuuringutes nimetama süngusturismiks (dark tourism).
Sellise…
-
Elutööpreemiad seisavad omaette klassis ja seda mitte ainult preemia rahalise väärtuse (üks miljon krooni) poolest. Ehkki seadus seda otsesõnu ei keela, peaks siiski endastmõistetav olema, et selle preemia saab inimene elus ainult ühe korra. Loometegevuse pikaajalisuse puhul ei räägi me ju ajavahemikust 5 või ka 20 aastat, vaid ikka aastakümnetest. Ja pärast esimest preemiat ei õnnestu vist küll kellelgi veel aastakümneid loominguliselt aktiivne olla. Seda vähemasti…
-
Miller arutleb küsimuse üle, kuivõrd paratamatu ning „isetekkeline” oli Ida-Euroopa impeeriumide lagunemine maailmasõja järel. Me oleme harjunud mõtlema resp. meid on õpetatud mõtlema, et Esimese maailmasõja katastroofiga toimus paljude allutatud rahvaste poliitiline ärkamine ning iseenda kui ajaloo subjekti äratundmine. Miller esitab teooria, kus oletatakse, et suure sõja järgne „ärkamine” või siis impeeriumides kui rahvaste vanglates (V. I. Lenin Habsburgide monarhia kohta) toimunud ülestõus oli tingitud Peterburi,…
