-
Edward N. Luttwak, Strateegia. Sõja ja rahu loogika. Tõlkinud Meeme Allmann ja Tiina Koitla. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006. 352 lk.
Sõjandusalaseid monograafiaid on viimastel aastatel ilmunud eesti keeles mitmeid ning Edward Luttwaki raamat täiendab väärikalt seda loetelu. Kindlasti tuleb nõustuda Luttwaki käsitlusele eessõna kirjutanud kindralmajor Ants Laaneotsa hinnanguga, et raamat pakub huvitava elamuse oma teadmistepagasi täiendamisel nii riigi julgeoleku ja kaitsega seotud kui ka sõjaajaloo ja -kunsti vastu…
-
foto Piia Ruben
Kui torm ja lumetuisk eile igale poole ei jõudnud ega jõua veel ka täna, siis homme kindlasti. Sünoptikud võivad sel puhul rahuliku südamega lülitada ilmateatesse ka liiklussurmade prognoosi. Sest neid tuleb. Kultuur on ju pika vinnaga asi. Täpselt aasta tagasi kirjutasid Sirbi toimetajad traagiliste liiklussündmuste tõukel Sirbi esikaanel liiklusest: “Moderniseerunud maailmas annab liiklusstiil märku kohaliku kultuuri iseloomust, kujutab enesest lausa rahvusliku palge peeglit.”…
-
Ma ei tea, kas üldse või kui kõva viinamees August Gailit ise oli, tema loodud kangelaste hulgas on aga nii karsklasi kui ka neid teisi. Toomas Nipernaadi polnud igal juhul just ülearu janune, oma vägevamad tembud tegi ta ära ilma viina toeta. Teda huvitas hoopis vabadus. Aga see ei loe. Kui vabrikant tahab, teeb ta Nipernaadist viina nime. Ja mitte ainult. Keerulisi teid pidi on asjasse…
-
Kui riik on mingi ettevõtte omanik, siis on sellel ka ilmselt mingi riiklik mõte. Mõte kasumit teenida oleks riigi jaoks veider, sest riigi kasum on hoopis maksumaksjate ühiskassa, mille nad seaduse alusel riigile annavad. Väike muutus seadustes ja maksuraha laekubki rohkem. Ei mingit riski ega marketing’i! Riigi kliendid ja partnerid, võlausaldajad ja tarnijad on truud ja tublid. Ja kes pole, selle suhtes saab riik rakendada erinevaid…
-
Tänavasildi poolest on Eestis Tartu maanteesid veerandsada. Teid endid nii palju ei ole ja rahvusvahelise teedekaardi magistraale on kõigest paar: Tallinn-Tartu-Luhamaa ja Jõhvi-Tartu-Valga. Nendest teeb Jõhvi maantee sinka-vonka juba keset Jõhvi linna. Et jõuda turu kõrvalt Tartu poole, tuleb esiti sõita läbi Dudkini küüru alt, siis Rakvere maantee pikenduselt sama küüru pealt, seejärel keerata Mikrorajooni servast üle teise raudtee ning alles pärast seda stagnatsiooniaja mitmekordset lollust…
-
Poliitika, riigiteadus ja rahvusvahelised suhted. Toimetanud Toomas Varrak. Audentese Ülikooli Toimetised 8, 2006. 182 lk.
Eesti välispoliitilised initsiatiivid suurriike ei huvita ning suurriigid ei usu, et Eesti oleks võimeline rahvusvahelises poliitikas millegi tõsise ja arvestatavaga hakkama saama. Mõelge, kui palju on teile viimasel ajal huvi pakkunud Slovakkia, Nepali, Benini või Uruguai välispoliitika? Võite siis mõistatada, kui palju maailmas jälgitakse Eesti välispoliitikat. Seepärast on kirjutised, mis püüavad analüüsida…
-
Ka kunst ja kirjandus on läbi aegade lugusid jutustanud. Ometi on siin oluline erinevus: kunstiloomingut saadab teadmine, et tegemist on tinglikkuse maailmaga, mänguga, tõeluse ühe võimaliku tõlgendusega. Luues kõigi vahenditega tõeluseillusiooni, püüdes veenda ja peibutades “sisenema”, jätab lugu kunstiloomingus võimaluse pidada kõike mänguks. Liigsed tõeambitsioonid ei tule kunstiloomingule kasuks. Paradoks, aga rõhutatult ideoloogiline või “sotsiaalne” kunst kaotab veenvuses.
Usundit toestav superlugu välistab mängu. See ei püüagi…
-
Intervjuu filosoofi ja tõlkija Margus Otiga Henri Bergsoni “Essee teadvuse vahetutest andmetest” ilmumise puhul.
Henri Bergson, Essee teadvuse vahetutest andmetest. Tõlkinud Margus Ott. Ilmamaa, 2006. 192 lk.
“Avatud Eesti raamatu” sarjas äsja ilmunud Henri Bergsoni “Essee teadvuse vahetutest andmetest” on sul juba teine Bergsoni tõlge pärast “Loovat evolutsiooni”. Kas see on olnud juhus või teadlik valik? Kas kavatsed samas liinis jätkata ja edaspidigi seda filosoofi eestindada?
Bergson on…
-
Søren Kierkegaard, Surmatõbi. Tõlkinud Jaan Pärnamäe. Ilmamaa, 2006.
184 lk.
Esmakordselt nägi Kierkegaardi kirjutatu eesti keeles trükivalgust 1938. aastal, mil kogumikus “Ülim Soov” avaldati Elmar Salumaa tõlkes jutlus “Pihtikõne”. Et jõuda Kierkegaardi tervikteoste eestistamiseni, tuli oodata veel kuuskümmend aastat. Nüüdseks on lugejani jõudnud Arvo Alase vahendusel “Kartus ja värin” koos valitud hulga “Meeliülendavate kõnedega” ning Jaan Pärnamäe kaudu verivärske “Surmatõbi”. Et Pärnamäe “Surmatõve” ette võttis, ei ole…
-
Lin Yutang, Elamise tähtsus. Inglise keelest Mall Pöial. Tänapäev, 2006. 462 lk.
Lin Yutang on mees ajastust, mille loomuliku arengu jätkudes oleks Hiina tänapäeval ehk tõesti ilus ja õitsev maa ning Hiina ja läänemaailma kokkupuutest oleks võitnud nii üks kui teine. Kahjuks katkes areng pärast aastaid kestnud segadusi 1949. aastal kommunistide õudustega Hiina Rahvavabariigis ja oli pikka aega pärsitud ka sõjaseaduste all elanud Taiwanis.
Lin Yutang, sündinud…
