-
Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Eesti Keele Instituut. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu ja Maire Raadik. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2006. 1220 lk.
ÕS 1976 – ligikaudu 125 000 märksõna
ÕS 1999 – umbes 50 000 sõnaartiklit, ligi 130 000 sõna
ÕS 2006 – lisatud ligikaudu 5000 uut sõna, millest 1400 on märksõnad
ÕS 2006 uusi üld- ja oskuskeele sõnu: allergiseerima, antioksüdant, asendusema, blogi, buliimik, eeltäitesüstal, eurone, geenmuundama,…
-
Paul Veyne, Kas kreeklased uskusid oma müüte? Essee konstitueerivast kujutlusvõimest. Prantsuse keelest Mirjam Lepikult. Varrak, 2006. 220 lk.
Varraku ajaloo- ja sotsiaalteaduste raamatusarja iga uus köide on erutav sündmus küllap kõigile: millisel ajalootõel lüüakse seekord jalad alt? Kes lööb? Kuidas täpselt? Millistel asjaoludel? Kui kauaks? Seejuures on sarja raamatud mõnusas formaadis, ei koorma mantlitaskutki, kujundus on ühtaegu elegantne ja diskreetne – ei mingit pealetükkivust, kõneleb üksnes sisu.…
-
Igor Tišini projektist “Partisani liikumine”. 1997. 2x repro
Foto Artur Klinovi projektist “Горад СОНца”. 2006.
Vanasti käis rong nimega Tšaika Tallinnast Minskisse. Seda rongi kasutasid eelkõige ülikoolis õppivad Tallinnast pärit tudengid, ülikool oli tollal ainult Tartus, aga sellega oli hõlbus ka Vilniusesse sõita. Rong jõudis pärale küll kella üheksa paiku õhtul, kuid ikka leidus sõpru või sõprade sõpru või mõne kõrgkooli ühiselamu, kus sai ööbida. Rongi lõppjaama Minskisse…
-
Genialistide klubi avamine 1. IX 2006 Genialistide kontserdi, Triinu Pungitsa moekava, ingverisupi ja tantsuga. Fotol iluviiplejad Aule Urb, Ingrid Põldoja ja genialist Karl Laanekask. KRISTIINA MÜND
Esimesel septembril alustas Tartus Lutsu teatrimajas (Lutsu 2) tööd MTÜ Genialistide Kultuuriklubi. . . . See sai alguse praktilisest vajadusest: nimelt polnud Genialistidel kuskil proovi teha, aga rendile taheti anda kogu teatrimaja. Teine lähtepunkt oli muidugi idealistlikum: säärast vabama vaimuga, mitte niivõrd silutud, remonditud…
-
Riigikogu töötab jälle põhiseaduse kallal. Mõte on kiireloomulist lahendust nõudva küsimusena lisada põhiseaduse preambulisse, kus räägitakse eesti rahvuse ja kultuuri kestmisest läbi aegade, loetelu täiendusena ka eesti keel. Algatajaid on palju, nagu ikka riigikogu valimiste eel, sest nn rahvuslikke hääli tahavad võita kõik. Ja algatajad arvavad, et põhiseaduse kuues paragrahv, mis sätestab eesti keele riigikeelena, pole keele kaitseks ja arengu tagamiseks piisav.
“Eesti keele tähendus eesti kultuuri…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/031106/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Aleksandr Solženitsõn antikommunist, GULAGi õuduste kirjeldaja ja eestlaste sõber, näitas end ehtsa suurvene natsionalistina, niipea kui N Liit lagunema hakkas. Lev Gumiljov, kes arendas huvitavaid ideid rahvaste kujunemisest ning vastustas marksismi, on nüüd kõige pealetükkivama vene messianismi kultuskirjanik. Aga neist enam on mind püsivalt paelunud vene orientalistika ja semiootika. Need väärikad traditsioonid ei kannata õnneks liiga tugeva ideoloogilise seotuse all. Siiski on mõlema suuna jaoks päris…
-
Selle aasta Pärnu juhtimiskonverentsi peaesinejaks oli sotsiaalne ettevõtja Brett Wigdortz. Tema loodud noorte õpetajate koolitusprogramm “Teach First” on saavutanud Inglismaal tähelepanuväärset edu. Juba viiendat aastat kandideerib ligi 1500 Inglismaa parimat ülikoolilõpetajat rasketesse koolidesse õpetajaks.
“Teach First” võrdsustab õpetajaameti juhi omaga. Kuidas tekkis selline paralleel – millest sai alguse “Teach First”?
Töötasin varem McKinsey’s juhtimiskonsultandina. “Teach First” põhineb mõneti McKinsey & Co töötajate värbamise mudelil. McKinsey võtab noored tööle…
-
Sellisele jõhkrale survele oleks mõistagi raske vastu seista. Ükski lapsevanem ei taha, et tema laps peaks gümnaasiumis vaeva nägema uue ainega, mida teised on varem kaua õppinud ja mille eest pannakse hindeid. Ainet ennast on senistes diskussioonides kaitstud kolme põhilise argumendiga. Esiteks tõstvat religiooniõpetus eesti rahva eetilist taset. Teiseks olevat kristlik religioon meie kultuuri põhialus, mida tundmata ei saa haridus olla täielik. Ja kolmandaks, teiste religioonide…
-
Kas maamemme kootud
mikikampsun on mainstream
või kontrakultuur? piia ruber
Loomemajanduse (LM) teema on Eestis ülal juba mõned head aastad. Esmakordselt jõudis see laiema avalikkuse ette 2003. aastal, kui Kirjanike Majas korraldati loomeliitude ümarlaud “Kultuuripoliitika ja kultuuritööstus” ning õhus oli suuri lootusi seoses loovisiku seaduse eelnõuga, millega taotleti maksusoodustusi ja sotsiaalseid garantiisid. Viimast, üsna sisukat ja mitmekülgset kajastust võis lugeda Eesti Päevalehe (20. IX) laupäevalisast.
Pärast 2003. aasta…
