-
Kui ajalehtede omanikud tahavad meediaärist rohkem kasumit saada, sunnivad nad oma ärijuhte väljaande hinda kergitama ning peatoimetajaid hinnatõusu põhjustavatest vääramatutest jõududest pikki ja traagilisi lugusid kirjutama. Nad lubavad, et makstes rohkem hakkab ka rohkem ja veel paremat lehte saama. Ja et ajakirjanikud põlevad innust lugejat paremini teenida.
Mõnikord piisab ka ainult tõdemisest, et kõik ju läheb kallimaks, miks siis mitte ajaleht. Läheb küll. Palk ehk tööjõukulu suureneb,…
-
Kõigi erakondade kultuuriprogrammid on konservatiivsed, kõik mõtted liiguvad seal ainult status quo säilitamist teenides, ainult et igal aastal aina absoluutväärtuselt suurema, kuid rahvuslikust rikkusest suhteliselt väiksema rahahulga eest. Sel viisil püsivad ka kõik praegused kitsaskohad, mille lahendamist ju võimulepürgijatelt eeskätt tuleks oodata ja loota. Raha lisamine olemasolevale ei tekita kultuurielu struktuuris arvestatavaid muutusi. Möönan, programmides on nüansierinevusi ja mõni uus algatuski, kokku aga need praegust voolusuunda…
-
Imperialismi taassünnist Venemaal on viimasel ajal lõputult räägitud. Kui Seda taassünniks nimetada pole päris täpne: imperialistlikud hoiakud pole Venemaalt nimelt kunagi kadunud või kui üldse, siis väga lühikeseks ajaks. Tõsi küll, ise pole nad seda imperialismiks nimetatud, vaid näiteks kogu maailma proletariaadi vabastamiseks kapitali rõhumise alt. Uued ilusad sõnad on jõupoliitika õigustamiseks leitud ka tänapäeva Venemaal. Aastapäevad tagasi käidi seal siiski suure käraga välja just “liberaalse…
-
p;
-
Nietzsche “Zarathustra” (1883 – 1885) on XIX sajandi filosoofilises kirjanduses ainulaadne raamat, ja neile, kes on orienteeritud millelegi ühisele, kollektiivsele vastavusele, toob iga ainulaadsus kaasa raskesti mõistetavuse probleemi. Sotsiaalselt ilmnes see juba sajandi lõpul, kui “üleinimese” kehastusi nähti peale jõupoliitiku ja võimumehe kuju ka sellistes kapitalismiaja “kangelastes” nagu pankur, tööstur, spekulant! Ajalooliselt on Nietzsche siirdekuju või mõttelooline siirdenähtus, üleminek XX sajandisse ja samuti järgmisesse sajandisse. Püsiva…
-
Jõulud on lävel ja tavapärase heategevusäri kõrval koguvad üha uhkemad heategevuskampaaniad hoogu. Poliitikud ja popstaarid etlevad firmalogode ja haigete imikute taustal. Koorid laulavad ja kodutud pestakse Raua tänava saunas puhtaks. Filantroopilised ideed võivad saada ka sauna- ja jõulukampaaniatest avarama tähenduse ja ületada “väikese” heategevuse piirid, kehastudes sotsiaalselt vastutustundlikus käitumises, mis vähemasti pealtnäha hülgab äriloogika. Uuringute kohaselt on paljud Euroopa ja Ameerika tarbijad (sõltuvalt küsimusest 2/5 kuni…
-
Leo Luks, Eklektika. EYS Veljesto, 2006, 222 lk.
Tartus on igal pool üks eklektika. Kultuurne inimene ei tohikski nagu enam lihtsalt valssi tantsida ja Mats Traati lugeda. Ikka peab mix, klubivärk ja underground olema. Nüüd oled sinagi oma raamatu pealkirjaks “Eklektika” pannud?
Kui sa vihjad Tartus toimuvale avangardkultuuri festivalile “Eclectica”, siis sellega ei ole mul mingit pistmist, pole sealt ühelegi üritusele sattunudki. “Eklektika” oli algusest peale mu…
-
Ikka ja jälle tõuseb kultuuriringkondades esile rahvusmuuseumi loomise küsimus. Usun, et tänaseks päevaks on Eesti kultuuripoliitikas mõistetud tugevate mäluasutuste võrgu olulisust – rahvusmuuseumi küsimus on üks osa selle struktuuri reorganiseerimisprotsessis.
Rahvusmuuseumi mõte on kujundada ühiskonna jaoks ühe riigi ja rahva mineviku mõjus versioon. Arvestades Eesti Rahva Muuseumi temaatika aktuaalsust ning tema staatust viimase paariteistkümne aasta jooksul, kantakse talle automaatselt üle rahvusmuuseumi staatus ehk teisisõnu pannakse Eesti…
-
Slavenka Drakulić, Nad ei teeks kärbselegi liiga. Inglise keelest Karin Suursalu. Loomingu Raamatukogu 2006, nr 27 – 30.
“Goran Jelisić mõjub pealtnäha usaldusväärselt. (—) Niisuguse näoga mees aitab vanatädisid üle tänava, pakub trammis invaliidile istet või laseb kauplusesabas ette. (—) Jelisić on südamesõbra, usaldusväärse naabri, laitmatu väimehe moodi. (—) Goran Jelisić sündis 1968, seega on ta mu tütrega ühevanune. (—) Võin kujutleda Goranit talveõhtul meie köögis, teetass…
-
Kas avalikus kultuurirahastamises tuleks eelistada traditsioonilisemaid professionaalseid organisatsioone või avangardseid uuendusi? Kus on mõistliku bürokraatia piirid? Kas digitaalsed tehnoloogiad tõrjuvad teatrid, galeriid ja orkestrid kõrvale?
Traditsiooniline vs. uuenduslik on kultuuri rahastavates organisatsioonides klassikaline dilemma otsuste tegemisel. Mis tahes rahastamissüsteemis tasakaalu saavutamine on paljude ajalooliste ja kaasaegsete mõjurite tulemus.
Mis tahes rahastava organi valikud tuginevad mõistagi varasematele rahastamisotsustele. Need organid on mõnel määral oma ajaloo vangid ning järske…
