-
Sèvres’i lepingu 64. artikkel ütleb järgmist: Kui ühe aasta jooksul käesoleva lepingu jõustumisest Kurdi rahvas /. . . ./ pöördub Rahvasteliidu nõukogu poole, näidates, et enamik kurdide ala elanikkonnast soovib Türgist iseseisvust, ja kui nõukogu siis leiab, et see rahvas on iseseisvuseks võimeline ning soovitab, et see tuleks neile garanteerida, nõustub Türgi siinjuures selle soovituse ellu viima ning loobub kõigist õigustest ja nõuetest nende alade üle.
Kurdi aladena määratles leping…
-
-
Poolsada aastat tagasi sedastas Karl Popper demokraatia eelised valija jaoks järgmise soovitusega: “Minge valima, sest kui ka peaksite pettuma, siis saate neist järgmistel valimistel lahti.” Eestis näib nn halb lõpmatus minevat uuele ringile. Ka juba 15 aastat Euroopasse naasva Eesti vaimutöölised toodavad hämmastavaid arutlusi. Nii leiab ajaloolane Konsap, et tuhandeid poliitilisi vastaseid mõrvanud ja kümneid tuhandeid piinanud Pinochet läks veidike liiale. Vasakpoolsete pikaajalisest vangistusest, nagu ta…
-
Kord elus olen ka ise Leninit tsiteerinud, kui võtsin ühe lookese aluseks “kirjakoha” “Filosoofilistest vihikutest”, kus kõneldakse sellisest üldmõistete tähendusvälja avarusest, mis võimaldab nende sisu ka iseenese vastandiks pöörata (või midagi säärast). Mulle valmistas vaikset heameelt arendada ametliku autoriteedi tsiteerimise kaudu mõtet, et tegelikkus on keerukam kui sisendab tollesama autoriteedi poolt pühitsetud dogmaatika. Selline “kaval” seestpoolt õõnestamine siis, kuigi vaevalt keegi sellest aru sai. Tsiteerida Leninit…
-
Rahvusvaheline konverents “Mälu transdistsiplinaarsetes perspektiivides” (“Memory from Transdisciplinary Perspectives: Agency, Practices, and Mediations”) 11. – 14. I Tartus
11. – 14. jaanuarini peetakse Tartu ülikoolis rahvusvahelist konverentsi “Mälu transdistsiplinaarsetes perspektiivides” (“Memory from Transdisciplinary Perspectives: Agency, Practices, and Mediations”). Konverentsi on korraldanud TÜ kultuuri- ja kommunikatsiooniteaduste keskus, interdistsiplinaarne teadusüksus, mis loodi 2005. aastal eesmärgiga edendada humanitaar- ja sotsiaalteadlaste koostööd. Konverentsi idee kasvas välja keskuse projektist, milles uuritakse mälu mõiste…
-
James V. Wertsch on kultuuripsühholoog, St. Louisi Washingtoni ülikooli professor. Tema uurimisteema on kollektiivne mälu, tekstid ja identiteet, eriti Venemaal ja teistes endise Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud riikides, samuti USAs. Alustanud 1975. aastal Chicago ülikoolis, on ta töötanud mitmetes ülikoolides nii USAs, Euroopas kui ka Venemaal (sh käinud Eestis). Ilmunud on tema uurimused “Vygotsky and the Social Formation of Mind” (1985), “Voices of the Mind: A…
-
Neljandat korda anti välja too auhind elust särtsuvaile kirjandusteostele. Tänavu pälvisid selle karmi, aga õiglase žürii tuliste vaidluste tulemusel Indrek Hirve “Surmapõletaja” (Tuum, 2006) ning Peeter Sauteri “Vere jooks” (Tuum, 2006).
Indrek Hirvega kohtumine teeb alati meele rõõmsaks. Juhtugu see juhuslikult tänaval või hoopis raamatu vahendusel. Kohtumine inimesega ja kohtumine luuletajaga on tihtigi kaks ise asja ning ülim viga oleks kujutella, nagu peaks kirjutet tekstis väljenduv luulemina…
-
Tänavu jõuab kätte imeline hetk inimühiskonna ajaloos, nimelt päev, mil võib öelda, et iga teine inimene maakeral elab linnas, inimesest on saanud valdavalt tehiskeskkonnas pesitsev liik. Aastal 1900 elas linnades ainult 150 miljonit inimest, aastatuhande vahetusel aga juba 2,9 miljardit, millele tänaseks on lisandunud veel ligi 400 miljonit inimest. Kogust kui palju, aga kas ka elukvaliteeti? Linlaste enamusel teadaolevalt mitte.
Eestlastest sai enamuses linnarahvas ammu ja kui…
-
Kõik inimesed on autorid
Kõik, mis on autoriõigusega kaitstav, on ka õiguste kaudu päritav. Autoriõigused on suure majandusliku tähendusega vara, mille väärtus nii mõnegi lahkunud loomeinimese puhul võib ületada temast jäänud asjade väärtuse. Sellepärast väärivad pärast autorit kestma jäävate autoriõiguste küsimused palju rohkem tähelepanu kui meil siiamaani tavaks. Lisaks traditsioonilistele kirjandus-, kunsti-, muusika- ja teadusteostele lähevad kellelegi kogu autoriõiguse kehtivuse tähtajaks üle õigused Interneti kodulehekülgedele, blogidele, arvutiprogrammidele,…
-
Lähme merda pühkimaie,
mereäärta äigamaie,
pühime pühked meresse,
saadame laastud laine’eie!
Vesi viib pühked Viruje
virulaste veeretada,
harjulaste arvatagi. (Haljala, 1890)
Selline kujutluspilt paneb tänapäeval kõvasti kukalt kratsima. Milleks pühkida merre rannas vedelevaid “laaste”, et vesi need mujale kannaks? Ja miks peaks need huvitama harjulasi või virulasi, nii et need pühkeid lausa “veeretaksid” ja püüaksid neist midagi “arvata”? Veidi pikemates lauludes võib asi olla veel imelikum: seal on luuad kuldsed ja luuavarred hõbedased,…
