-
kaader filmist
Dokumentaalfilm “Ebamugav tõde” (“An Inconvenient Truth”, Paramount Classics ja Participant Productions, USA 2006). Režissöör Davis Guggenheim, peaosas Al Gore. “Manifesti” V filminädala programmis Tallinna Sõpruses 9. II, Tartu Sadamateatris 15. II.
Kui keegi väidab, et tema silmade avanemise päev oli millalgi murdeeas, siis on seda põhjust pigem uskuda kui mitte uskuda. Küllap leidub neidki, kes selles vanuses teevad näiteks vanemate eeskujul ja nõuandel üdini ratsionaalse karjäärivaliku.…
-
Mida lähemale valimistele, seda enam kasvab nõutus. Kus on nende valimiste sisulised konfliktikohad? Kus uued ideed ja tulevikuvisioonid, mille üle diskuteerida? Kui kahe juhterakonna, üks vasakpoolne ja teine parempoolne, valimisloosungid on nagu kaks tilka vett, siis kus on siin intriig või ideoloogiline vastandumine? Tulevikuvisioonidest ei räägi samuti keegi. Selle asemel on erakondade programmid üle ujutatud populistlike lubadustega, mille põhisisuks on mõõdutundetu ümberjagamine.
Sisulist diskussiooni Eesti tulevikusuundumuste…
-
Olin alles laps ja arvasin, et tegu on mingi ootamatu häirega: ehk oskavad ema ja isa midagi ette võtta. See pidi olema ajutine, sest nii õudset häält võisid loomad teha ainult erakorralises olukorras. Aga miks polnud farmis liikumas ühtegi inimest peale meie? Uitasime mõnda aega puuride vahel. Kole kisa ei lakanud hetkekski, ja see kajas ikka veel kõrvus, kui olime jõudnud farmist juba päris kaugele. Kogu…
-
Mind on süüdistatud, et see või teine artist teeb muusikat vaid naiste ja raha pärast ja et ma imen sinna juurde tähendused välja. Mul pole aega olnud muusikutele helistada, aga arvan, et seda kõike ei peagi mulle osutama muusikud, vaid muusika ise. Muusika ütleb mulle minu ja maailma kohta asju, millega tegelemiseks on vaja käia ka helide eneste mõjusfäärist väljas. Popmuusikas kohatavad teemad on kultuuris juba…
-
Tõnis Kahu, Viis+sõnad. 40 eesti parimat poplugu, isiklik. Eesti Ekspressi kirjastus, 2006. 160 lk.
Tõnis Kahu raamatust jäi mulle pettumusetunne. Olin oodanud sedavõrd teistsugust raamatut. Meie, postsovettide arusaam pop- ja üldse moodsast kultuurist on lünklik. Ei oska me seda imponeerivalt mõtestada ega vajadusel küllaldast kriitilisust ilmutada. Me pole harjunud popkultuuri lugema ja sageli ei tule selle pealegi, et moodsa kultuuri pealispinna all üldse midagi lugeda oleks. Ma…
-
Mullu möödus 20 aastat ajakirja Vikerkaar esimese numbri ilmumisest. See on ühtaegu tore ja pidulik, ent samas ka natuke kurb, nagu iga sündmus, mis tuletab numbrite keeles meelde aja armutut möödumist. Sünnipäev tähendab nii inimeste kui institutsioonide puhul eelkõige eneseekspositsiooni ja kokkuvõtteid. Vikerkaarel õnnestus need kaks leidlikult ühendada: avaldati esinduslik valimik aastate jooksul ajakirjas ilmunud kirjutistest. Enamikust aastakäikudest on koostaja Märt Väljataga noppinud kaks teksti, mõnest…
-
Kui kohtumisõhtutelt lugejatega ning väljastpoolt kirjandusringkonda tulevaist arvamusnuppudest (ositi ka mõnest professor Veidemanni kirjutisest) on meelde jäänud alati korduvad püstitused, rutakalt langetatud kohtuotsused, et eesti uuem kirjandus on rõve ning kirjanikud kirjutavad iseendale, oma siseringile, siis võiks Dugin visata: “Kirjandus on pööratud oma õõnestusliku suunaga väljapoole, ebakompetentse ja profaanse enamuse poole, ning jaatava suunaga “pühendatute” poole” (lk 1216). Sotsialist minu sees tahaks kohe seda müüti raputada…
-
Netifoto
Soovitus kriitik Boris Tuchile õppida ära kultuuritähestik.
Kui rahvusvaheline organisatsioon Piirideta Reporterid avaldas iga-aastase maailma ajakirjandusvabaduse reitingu nimistu, selgus, et Venemaa oli reitingu nimistus langenud rekordiliselt madalale 147. kohale (kokku oli nimekirjas üldse 168 riiki). Eks mänginud siin muidugi rolli kolme ajakirjaniku tapmine 2006. aastal: telekanali NTV erikorrespondent Ilja Zimin (26. veebruaril), ajalehe Saratovski Rasklad korrespondent Jevgenia Gerassimenko (26. juulil) ja ajalehe Novaja Gazeta vaatleja Anna Politkovskaja…
-
Pealtnäha oleks kõik justkui õige. Kodanikul, keda peole pole kutsutud, on võõrandamatu õigus saada sellest osa televisiooni vahendusel. Avalik-õigusliku ETV programmi on ju kodanik ise kinni maksnud. Nagu ka need, kes iseseisvuspäeva õhtul “klaaside kokkulööjatele” etteaste teevad. Vigane arusaam. Kuigi parlamendi tegevust finantseerime avalikust eelarvest ehk maksurahaga, ei tähenda see, et ükski kodanik saaks riigikogu käsitleda kohana, kuhu ta on endale esindaja ostnud ja selle abil…
-
Kuuskümmend aastat on ajaloolise Tallinna suuruselt teisel künkal Tõnismäel seisnud õnnetu pronkskuju. Alguses kui voin-osvoboditel. Eelmise kümnendi keskel pandi ta oma nõtkutatud peaga leinama Teises maailmasõjas hukkunuid. Eestlaste enamus ei võtnud teda ei esimeses ega teises variandis omaks.
Aga ei tähendanud too mälestusmärk aastakümneid suurt midagi ka venekeelsetele. 9. mail ja 22. septembril sooritati seal ofitsiaalseid rituaale ja üksvahe kasutati sambaesist platsi “nõukogude noorsoo patriootiliseks kasvatustööks”.…
