-
Pauline, 8-aastane
Me elame avatud infoühiskonnas. See tähendab, et nii meie igapäevaelu ning kaugemat ajahorisonti mõjutavad lisaks meie valikutele ja otsustele ka muud, silmapiiritagused mõjurid, tihtilugu esmapilgul hoomamatud. Erinevalt taevast langevast meteoriidist ei jäta need mõjurid maha Kaali järve ega tee varbale kukkudes haiget. Avatud maailma jälg jääb aga meie teadvusesse ja olulisse teabekandjasse – keelde.
Avatud infoühiskond tähendab aga ka seda, et meie ühiskonnaelu eripalgelisemad nähtused kantakse…
-
Andres Dido. Ajaloo kasust.
Sotsialist kapitalismi koolis. Koostaja Hando Runnel. “Eesti mõttelugu” 70. Ilmamaa, Tartu 2006. 504 lk.
Jah, kanäe, juba seitsmes kümme “Mõttelool” täis! Päris ime kohe mõelda, et meil neid mõtlejaid nii palju on olnud, aga eks kes otsib, see leiab. Huvitavaks avastuseks tuleb lugeda ka Andres Dido, kelle nimi seni kuhugi eesti kultuuriloo ääremärkuste hämarusse kadunud on. Nagu mitmed teisedki selle sarja autorid, ei…
-
Kõik on kõigega endistviisi seotud. LR võib tähendada ka Laulvat revolutsiooni, kuid enne siiski Loomingu Raamatukogu. Loomingu Raamatukogul täitus sel nädalal 50 aastat järjepidevat ilmumist. Loomingu Raamatukogu sarjas on tänaseks kokku ilmunud 1344 raamatut, Laulvast revolutsioonist on esialgu veel vähem köiteid kokku pandud, kuid see-eest linastub täna kinodes ja rahvamajades üle Eesti ameeriklaste vändatud dokumentaalfilm “Laulev revolutsioon”.
Filmis ei saada läbi tagasivaateta 138 aasta taha, mil kõik…
-
Kõik on kõigega endistviisi seotud. LR võib tähendada ka Laulvat revolutsiooni, kuid enne siiski Loomingu Raamatukogu. Loomingu Raamatukogul täitus sel nädalal 50 aastat järjepidevat ilmumist. Loomingu Raamatukogu sarjas on tänaseks kokku ilmunud 1344 raamatut, Laulvast revolutsioonist on esialgu veel vähem köiteid kokku pandud, kuid see-eest linastub täna kinodes ja rahvamajades üle Eesti ameeriklaste vändatud dokumentaalfilm “Laulev revolutsioon”.
Filmis ei saada läbi tagasivaateta 138 aasta taha, mil kõik…
-
Vana-aasta teleprogrammidel oli meile veel üks tuumakam sõnum, millest ei ole räägitud. Kuulumata ise ETV vana-aastaõhtu saate sihtgruppi, esitasin küsimuse, kas ETV oleks saanud teha samasuguse saate nagu tegi Kanal 2. Kindlasti mitte. Kui viimase poole aasta jooksul on palju räägitud Kanal 2 eduloost, siis on vähemalt kaks põhjust, miks ETV seda korrata ei saaks. Esimene on tüütult poliitiline. Kanal 2 “Tantsud tähtedega” ei anna tunnistust…
-
Teame ju, et igasugune käsitlus on ajaloo allikas, olgu ta võltsing, ideoloogiline spekulatsioon või mis tahes. Kuivõrd on meie ajalooteadus valmis praegu Bruno Sauli mälestuste tüüpi üllitistest midagi viljakat ja kõnekat välja lugema? Kas pole nii, et mitmete teemade käsitlemiseks, milleks Sauli raamat võiks tuge anda, nagu näiteks nõukogude korra toimimise peenmehaanika ja erisused kommunistliku ladviku ning selgelt konformistlike eestlaste erinevate tasemete seas ja vahel, pole…
-
Kõik, mis nüüd tuleb, on reklaamtekst.
Inimkauge eesti kultuur (“Kultuur on tegelikult kõik, mida inimene teeb või mis inimese tegevuse tagajärjel toimub.” – Indrek Mesikepp, kirjanduspealik, Muusa, lk 8) on seoses kultuuriajakirja Muusa esimese ande ilmumisega sammukese võrra “inimesele lähemale toodud” (Muusa, lk 5).
Raske on leida tsivilisatsiooni arenguloos teist nii püsivat ja vankumatut edasiviivat jõudu kui üha uute sirguvate sugupõlvede usk, et nende eelkäijad on elanud valesti…
-
Eesti Energial on perioodiks 2006 – 2010 välja kuulutatud neli strateegilist eesmärki, millest üks, tootmisportfelli mitmekesistamine, sisaldab nelja lubadust. Lubatakse arendada põlevkivi põletamistehnoloogiat, arendada gaasiturbiine, osaleda tuumajaama arendusprojektides ning “seada prioriteediks koostootmine ja taastuvenergia”. Ma ei tea täpselt, mida “prioriteediks seadmine” energeetikute jaoks tähendab. Võib-olla ongi seatud, aga siis näidatagu teistelegi seda posti, mille otsa prioriteet on püsti pandud. Mina seda ei näe. Midagi pole kuulda…
-
Sèvres’i lepingu 64. artikkel ütleb järgmist: Kui ühe aasta jooksul käesoleva lepingu jõustumisest Kurdi rahvas /. . . ./ pöördub Rahvasteliidu nõukogu poole, näidates, et enamik kurdide ala elanikkonnast soovib Türgist iseseisvust, ja kui nõukogu siis leiab, et see rahvas on iseseisvuseks võimeline ning soovitab, et see tuleks neile garanteerida, nõustub Türgi siinjuures selle soovituse ellu viima ning loobub kõigist õigustest ja nõuetest nende alade üle.
Kurdi aladena määratles leping…
-
