-
Netifoto
Soovitus kriitik Boris Tuchile õppida ära kultuuritähestik.
Kui rahvusvaheline organisatsioon Piirideta Reporterid avaldas iga-aastase maailma ajakirjandusvabaduse reitingu nimistu, selgus, et Venemaa oli reitingu nimistus langenud rekordiliselt madalale 147. kohale (kokku oli nimekirjas üldse 168 riiki). Eks mänginud siin muidugi rolli kolme ajakirjaniku tapmine 2006. aastal: telekanali NTV erikorrespondent Ilja Zimin (26. veebruaril), ajalehe Saratovski Rasklad korrespondent Jevgenia Gerassimenko (26. juulil) ja ajalehe Novaja Gazeta vaatleja Anna Politkovskaja…
-
Turuapostlid valdavad muidki miraaže. “Meditsiinitöötajate palgad on kümnekordistunud. Miks me ei taha, et nad veel samapalju tõusevad,” ahastab Rein Kilk. Parem tõmmatagu siis juba Savisaare kombel torukübarast naturaalselt jänes kõrvupidi rahva ette kui et aetakse niisugust kägu. Investoreid niigi kummardavat Eestit tahetakse vist uskuma panna, et kui majandus veel kasvab, siis saab tervishoidu või ühiskonna arengusse panustada mitte enam poole, vaid juba 10 korda väiksema osa…
-
Tiina Kala, Juhan Kreem, Anu Mänd, Kümme keskaegset tallinlast, Varrak, Tallinn 2006 (Tallinna Linnaarhiivi Toimetised nr. 10). 326 lk, ill, bibl, register.
Tiina Kala ja Juhan Kreem Tallinna Linnaarhiivist ja Anu Mänd Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudist on kirjutanud ladusa ja õnnestunud raamatu kümnest keskaegsest tallinlasest. Kes õigupoolest oli tollal tallinlane, polegi nii lihtne ühemõtteliselt määratleda. Kõik kümnest polnud ei Tallinna kodanikud ega isegi mitte rangelt võttes Tallinna…
-
Feministlikud vaidlused. Filosoofiline mõttevahetus. Toimetanud Linda Nicholson. TLÜ Kirjastus, Tallinn 2006.
Feminism ja postmodernism pannakse sageli kergekäeliselt ühte patta. Seetõttu tuleb rõõmustada, et eesti keelde on tõlgitud raamat, kus neli akadeemilist feministi Judith Butler, Nancy Fraser, Drucilla Cornell ja Seyla Benhabib on võtnud asja lähemalt käsitleda. Üksteist mõistes, kritiseerides, tõlgendades on valminud filosoofiast rase teos feminismi ja postmodernismi keerukast, ent huvitavast vahekorrast.
Feminismi ees seisvat eksistentsiaalset muret…
-
Liina Lukas, Baltisaksa kirjandusväli 1890 – 1918. UTKK, 2006. 640 lk.
Eesti rahvusliku teadvuse ning ajaloolise mälu osaks on olnud baltisakslaste peaaegu täielik väljajätmine sellest. Nii nagu baltisaksa ajaloolased kuulutasid Eesti ja Läti ajaloo vaid kolonistide ehk baltisakslaste ajalooks, nii kinnitatakse tänases Eestis ja Lätis, et nende ajalugu koosneb vaid põlisrahvaste ajaloost. Vigane ning kitsarinnaline on nii üks kui teine arusaam.
Ühelt poolt võib sellest ju…
-
President Toomas Hendrik Ilves vestleb Kaarel Tarandiga maailma tulevikku kujundavate ennustusraamatute rollist ja mõjust Eestis.
K.T.: Hoiatus- ja ennustuskirjandus on huvitav, kuid Eestis vähe rakendust leidnud žanr. Enamjaolt viljeldakse seda õhtumaadel, toetudes teadusele, uuringutele ja faktidele, mis kirjutatakse kokku mitte-teadlastele arusaadavaks ladusaks jutuks. Eestlaste kokkupuuted sedasorti raamatutega piirduvad tõlgetega, millest mõne ilmumist oled ka ise mahitanud ja toetanud. Kodumaine looming aga peaaegu puudub.
T.H.I.: Teatud mõttes meil ju…
-
Ole poliitik või kunstnik, kujundlikkus käib tegevuse juurde. Isegi teadlaselt ei pea alati ootama kuiva täpsust. Mõnel puhul aga kohe kindlasti. Võtame näiteks politoloogid, kellest saavad alati enne valimisi meediatähed. Üks neist on juba aastaid poliitikaringkondades ainult naljanumbriks, sest võidab alati ülekaalukalt valimistulemuste ebatäpse ennustamise võistluse. Seda teavad ka ajakirjanikud, kes annavad paraku (võib-olla lihtsalt parema puudusel) kobakäppadele ikka eetriaega. Ja nii nad, tiitli poolest teadlased,…
-
Võtsin aega, et heita pilk loomemajanduse kajastustele kultuurilehes, ja leidsin tulemuse olevat isegi üsnagi kopsaka, kvantitatiivselt. Sellele kirjatööde hulgale on lisada muud avalikku tähelepanu pälvinud ettevõtmised nagu Päevalehe eriväljaanne, kultuuriministeeriumi ja Tallinna linna tellitud uurimused, kaks loomemajandusele pühendatud konverentsi, üks üldisem, teine lokaalsem, ning otsapidi ka Tartu kultuurikonverents, kus räägiti küll kultuuri majandamisest, kuigi mitte päris loomemajanduslikus kontekstis. Kui kõige tipuks meenutada ärateenitult positiivse vastukaja saanud…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/260107/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Ajad muutuvad ja ülikoolid muutuvad koos ajaga, võiks õigustatult üht vana tarkusetera ümber sõnastades öelda. Kokkuleppeliselt Euroopa vanimaks peetav, 1088. aastal asutatud Bologna ülikool oli algselt üliõpilasorganisatsioon, kes palkas endale õpetajaid (doktoreid). Ülikooli juhtimine oli üliõpilaste kätes ja doktorid pidid üliõpilastelt luba küsima isegi linnast väljas käimiseks. Ülikoolide edenedes, õieti nende sotsiaal-poliitilise tähenduse kasvades lahknes algne üliõpilasvõim kaheks: ülikooli kui asutuse ülalpidamine ja seega ka tema…
