-
Eestis, kus naisi on poliitikas vähe, küsitakse, miks neid peakski seal rohkem olema. On neil seal mingi eriline missioon? Kas naised teevad teistsugust poliitikat kui mehed? Kas nad toovad poliitikasse küsimusi, mis on just naistele olulised või muidu teistsugused kui tavapärased “meeste mängud”? Kas naised muudavad poliitikat, ja selle kaudu maailma, kuidagi paremaks?
Niikaua kui seda miks-küsimust esitatakse, pole naised päris võrdväärsed kodanikud. Alles siis, kui enam…
-
Kultuurivanker kultuurimaastikul tahab vedamist. netifoto
Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2006. 1220 lk.
Ootasin ÕS 2006 ilmumist kahel põhjusel. Esiteks on eesti keel pidevas muutumises ja sõnaraamat peab toimunud muutusi kajastama. Keelemuutused pole küll kiired, aga vajavad sellegipoolest igapäevast tähelepanu ja registreerimist. Uues sõnaraamatus leiame tabavaid omakeelseid sõnu, nt rändlus ‘võimalus kasutada mobiiltelefoni välisriigi…
-
kaader filmist
Dokumentaalfilm “Ebamugav tõde” (“An Inconvenient Truth”, Paramount Classics ja Participant Productions, USA 2006). Režissöör Davis Guggenheim, peaosas Al Gore. “Manifesti” V filminädala programmis Tallinna Sõpruses 9. II, Tartu Sadamateatris 15. II.
Kui keegi väidab, et tema silmade avanemise päev oli millalgi murdeeas, siis on seda põhjust pigem uskuda kui mitte uskuda. Küllap leidub neidki, kes selles vanuses teevad näiteks vanemate eeskujul ja nõuandel üdini ratsionaalse karjäärivaliku.…
-
“No mida te veel tahate? On ju valmis, ise ei näe või? Majad on reas? On. Park on? On. Isegi tehas on täpselt seal, kus vaja. Siia ei mahu enam mitte midagi. Mis arhitekt? Arhitekti töö on tehtud. Tehtud – saate aru?!” Anonüümsust palunud Tallinna linnavalitsuse töötaja aastal 1923.REPRO
Esmaspäeval andis lahkumisavalduse Tallinna linnaplaneerimisametit viis aastat juhtinud Ike Volkov. Nagu kolmapäevasest Postimehest lugeda võis, oli just paras…
-
Ametlikult maailma kõige võrdõiguslikumas ühiskonnas N Liidus alandasid parteilised mehed, võrdsuse retoorika huulil, naisi igal seni mõeldamatul moel. Jaa, naine kõlbas näidisena (võrdsustatuna koeraga) kosmosesse saatmiseks, kõlbas näidistraktoristiks-tankistiks ja üldse igaks näidiseks. Päris võim oli aga ikka puhtalt meeste mängumaa. Kremli vanamehed ei lasknud ju otsustavatesse kogudesse iial ühtki naist, ka postkommunistlikul Venemaal on traditsioon jätkunud. Eide koht on vene kultuuris ikka mujal kui võimu juures.…
-
Ei, see pole fantastika. See on reaalne võimalus luua lähitulevikus kogu maailmale avatud eesti teadus- ja kultuuriveeb Estica, mille vajaduse üle arutasid 2006. aasta detsembris Tartus F. R. Kreutzwaldi päevadel eesti humanitaarteadlased. Tartu ülikooli sotsiosemiootiku Maarja Lõhmuse, rahvaluuleteadlase Mare Kõiva, kirjandusteadlaste Marin Laagi ja Liina Lukase, psühholoogiaprofessor Jüri Alliku ning Tallinna ülikooli rektori Rein Raua ettekannetele järgnenud aruteludes sündis jõulise visiooniga ettepanek luua üks ühtne ja süsteemne…
-
Peter Burke, Kultuuride kohtumine. Esseid uuest kultuuriajaloost.
Inglise keelest tõlkinud Ainiki Väljataga.
Varrak, 2006. 320 lk.
Nii võiks parafraseerida üht Peter Burke’i väidet äsjailmunud kogumikus. Peter Burke’i töödest ei saa mööda minna keegi, kes tegeleb kaasajal kultuuriajalooga. Eesti keeles on varem ilmunud ajakirjas Tuna (2004, nr 4) käesolevaski kogumikus leiduv artikkel “Kultuuriajaloo ühtsus ja mitmekesisus” koos nii autori loometeed kui “uue kultuuriajaloo” mõistet tutvustava artikliga Marek Tamme…
-
Masin teadagi on hirmus asi juba ludiitide aegadest peale ja masinapurustamise ideedel on alati minekut. Omajagu mõttelist masinapurustamist sisaldab ka roheliste kuvand vähemasti protestivalija kujutluses. Seevastu aed, kus roos, porgand ja ohakas sõbralikult koos päikese poole sirutuvad, on väga ilus. Tahaksin isegi sinna.
Aeda demokraatia ideaalseks võrdkujuks pakkudes on paraku mängust välja jäänud aedniku roll. Pole ju kahtlust, et nagu masin vajab õlitamist ja sättimist, nii…
-
Meie põlvkond on näinud maailma palge muutumist kaks korda. Esiteks 1980ndate lõpul Nõukogude süsteemi kokku varisedes ja teiseks pärast 2001. aasta 11. septembrit. Praeguseks paistab nende sündmuste vaheline ligikaudu tosina-aastane periood, mida võiks lühiduse mõttes nimetada ka Clintoni ajastuks, juba kauge ja kummalise interluudiumina. Korraks lahvatasid kõrgele liberaalsed lootused ning paljastus ka nende odavavõitu loomus. Mõnda aega mängeldi isegi mõttega, et ajalugu sügavamas mõttes on lõppenud,…
-
Välispoliitika ei ole kusagil valimisvõitluse kandev teema. Välispoliitiliste teemade tõusmine siseriiklikest sotsiaalmajanduslikest muredest ettepoole on kriisi tunnus. Riik on kas agressiooni ohver, sõjas või sõja lävel või on tema eksistentsiaalsed huvid muul moel piiritaguste mõjurite tõttu ohus. Normaalsetel aegadel välispoliitilised teemad elektoraadi põhihulkade meeli ei eruta ning parlamenti kandideerivad erakonnad ei riski tegelikult paljuga, kui nad oma kampaanias välispoliitilisi teemasid üldse ei rõhuta. Seega pole ime,…
