-
J. Randvere “Ruth” 19.-20. sajandi vahetuse kultuuris”. Koostanud Mirjam Hinrikus. Underi ja Tuglase kirjanduskeskus, 336 lk.
Noor-Eesti 3. albumis (1909) avaldatud noore Johannes Aaviku (alias J. Randvere) “Ruth” on esteetiline utoopia, meheliku fantaasia kuldlõige, naturalistlikes detailides lahti kirjutatud kapriisid ja hormoonid. Sellelt kirjanduslikult portreelt leiame nii vaimselt kui sotsiaalselt emantsipeerunud blondi naisterahva, kes on jumalikult ilus, stiilne, rafineeritud, rikas, musikaalne ja vabameelne. Ruth on erudeeritud kreeka ja…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/131006/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Eesti poliitika kaubastumine ja mütologiseerumine on ajalooga ja süvenev protsess. Omal ajal nördimust tekitanud hiiglaslikud näopildid (ikoonide ülesriputamine) ja ka hiljutine kohukeste kampaania (varjatud reklaam, mille “kavalus” põhines logode sarnasusel ja tegelike kavatsuste varjamisel) olid selle protsessi õrnad õied. Uut kvaliteeti poliitilises ajupesus tähistas äriprojekt Res Publica, kus kohtusid suur raha, kõrvalejäetud võimuhuviliste ja erakondades pettunute meeleolud. Pakkudes “uue korra” ja moraalse vankumatuse kujundeid, ei pakkunud…
-
Olaus Magnuse kaart (1539).
Hoolimata “suurte narratiivide” pikaaegsest kriitikast, peame tunnistama, et suured ajaloolised raamjutustused pole tänaseni kuhugi kadunud. Akadeemilises ajaloouurimises on viimasel ajal üheks mõjukaks kontseptuaalseks raamiks saanud Euroopa kujunemislugu, kus peegelduvad mõistagi omajagu tänase Euroopa poliitilised huvid. Sellega seoses kõlavad üha sagedamini väited, et Euroopa sündiski keskajal. Kõige mõjusamalt esindab seda seisukohta eesti keeleski kättesaadav Robert Bartletti mahukas raamat “Euroopa sünd”. Euroopa keskaegne kujunemisprotsess ehk…
-
Dr Thomas Lindkvist on Göteborgi ülikooli ajalooprofessor, kelle peamine uurimisvaldkond on olnud viimastel aastatel Skandinaavia poliitiliste struktuuride kujunemine keskajal.
Dr Tuomas M. S. Lehtonen on Soome Kirjanduse Seltsi esimees ja Helsingi ülikooli dotsent, kelle erialane huvi on seotud ennekõike kõrgkeskaja Euroopa kultuuri- ja ideeajalooga.
Dr Henrik Janson on Göteborgi ülikooli vanemteadur, kelle uurimistöö on pühendatud Skandinaavia kristianiseerimisloole.
Ameerika medievist dr Aidan Conti uurib Bergeni keskaja uuringute keskuses
Inglismaa ja…
-
Dr Tuomas Heikkilä on Helsingi ülikooli ajaloodotsent, kes on viimasel ajal tegelenud peamiselt Soome Püha Henriku legendiga ning allikaanalüüsiks mõeldud arvutiprogrammide arendamisega.
Lõuna-Taani ülikooli professor dr Kurt Villads Jensen on Taani tuntumaid ajaloolasi, kelle tööd taanlaste ristisõdadest Põhja-Euroopas on oluliselt avardanud arusaama ristisõjaliikumise ulatusest.
Dr Torben K. Nielsen on Ålborgi ülikooli ajaloodotsent, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on kujunenud taanlaste ristisõjad Eestis ja Henriku Liivimaa kroonika.
Stefan Donecker on Firenzes…
-
Akadeemilisele uurimistööle on see kosutav, keskaeg näib olevat poliitiliselt neutraalne ja lausa kutsub oma hõlvamatusega vanu ja uusi tahke käsitlema, seni tehtut teisiti ja ümber hindama, mis teaduslikus diskursuses nii loomulik.
Tõsi, ka keskaegse Liivimaa (mõistes seda koodnimetust tänase Eesti ja Läti ala ühisvaates) ajalugu nõuab ikka ja jälle uute ning vanade küsimuste valgel läbivaatamist. Asi pole mitte rahvusliku ajaloo vanade poliitiliste klišeede nagu muistne vabadusvõitlus või…
-
Servajoonistus 13. sajandi käsikirjast.
Rahvajutu-uurija Richard Viidalepp kirjutas 1931. aastal Koeru kihelkonnas üles järgmise legendi, mis sarnaneb mitmete teiste pärimustekstidega Eesti Rahvaluule Arhiivis: “Sedasi on kirjas – räägivad, et mihklipäeval on taevas sõda old, siis visatud muist ingleid taevast alla ja kurat ka. See ju kirjas üleval ka, et see old Jumala pühamaks ingliks. Taht veel Jumalast ülemaks saada. Siis Jumal viskas ta taevast maha. See kis…
-
Vana Toomas tõugatakse troonilt.
Turundust käsitleb ühiskond majanduselu normaalse osana, aga niipea, kui oma brändi, tunnuslauset või logo hakkab tegema avalik võim, saab see tagantjärele kõvasti nahutada. Sest tausta teadmata on lihtne kiviga visata: selle raha eest nii väike asi, mille igaüks oskab teha. Tallinn valmistub saama Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2011 ja linna turundus kõige sellest tulenevaga on taas päevakorras. Et argumenteerimata kriitikat ennetada: milles seisneb töö,…
-
Milleks uuritakse minevikku? Kuigi traditsioon soosib vastust, et mineviku enda pärast, siis näitab kogemus midagi muud: kõige varasematest ajalookirjutuse ilmingutest peale Egiptuses ja Mesopotaamias on mineviku üles- ja ümberkirjutamine olnud oleviku ja tuleviku teenistuses. Ajaloofilosoof Hayden White on kirjutanud tabavalt: “Ajaloouurimine kui eriomane nähtus pole sündinud mitte niivõrd vajadusest tuvastada teatud sündmuste toimumine, vaid soovist määratleda, mida need sündmused võiksid tähendada konkreetse inimrühma, ühiskonna või kultuuriarusaama…
