-
See tähendab ühtlasi, et ajalugu on täis meta-histoorilisi žeste” – sealhulgas moraalseid hinnanguid minevikusündmustele ja minevikus tegutsenud inimestele. Täna näiteks presidendikandidaatidele moraalsete hinnangute andmisega kuulutavad hindajad, et nemad oleksid samasuguses olukorras käitunud märksa õilsamalt ja kaugelenägelikumalt. Minevikus tegutsenute eneseõigustusele, et sel hetkel oli mingil viisil käitumine igati loogiline ja paratamatu jäävad nende kõrvad kurdiks.
Marshall Sahlins (“Apologies to Thucydides”, Chicago 2004) jagab ajalukku paisatud inimesed kaheks:…
-
Silvia Kaugia. Avatar, 2006. 164 lk.
Oleme kõik vahel leidnud end mõtlemast suhtele õiguse ja ühiskonna vahel. On see siis seotud teravate probleemidega, mida ainuüksi normatiivselt lahendades tekiks ühiskondlik konflikt (Lihula, pronkssõdur), või lugedes kommentaare kohtuotsuse kohta, mis ei vasta (näiteks narkokurjategija karistamisel) ühiskonna ootustele. Palju vastandlikke arvamusi on tekitanud valitud õiguspoliitika (varade tagastamine, maksustamine). Vahel otsitakse meedia abil ka ühiskonna patuoinast: näiteks suhkrutrahvi puhul (kes riigiametnikest…
-
Leiger Sääretirbil. 2000.
Saksa sõjaväes võidelnud veteranide matusepaik Metsakalmistul. 2000.
Valkla lahingu mälestuskivi. 1991.
Ly Lehtmetsa koostatud entsüklopeediline koguteos “Kivid kõnelevad” on raamat Eesti mälestusmärkidest. “Iga mälestis on kild ajalugu,” ütleb autor eessõnas. Ja kilde on palju. Raamat annab teavet 3171 mälestise kohta: ausambad, mälestussambad, kujud jm monumendid, mälestustahvlid, -kivid, -puud ja -ristid. Kui eelnevaist on katsutud üles otsida ja raamatusse võtta kõik, mis Eestis on, siis kirikud, kabelid,…
-
Benjamin Zephaniah. Musta mehe
poeetiline mäejutlus, põhjalased kuulavad.
Jürgen Rooste
1.
Möödunud nädalal toimus Norras Stavangeris, iga-aastane kirjanduse ja sõnavabaduse festival Kapittelfestivalen, mis tänavu oli pühendatud Aafrika kultuurile ja kirjandusele. Erinevalt Tallinnas toimuvatest kirjandussündmustest on sel festival suur (majanduslik ja mentaalne) munitsipaaltoetus. Samuti ei pea oma üritust poolvägisi ise kõikjale toppima, meedia tunneb (kohati liigagi, aga sellest allpool) asja vastu ise huvi ning raamatupoed käivad lunimas, kas nad saaksid…
-
Euroopa Liidu tänane rahandussüsteem ei vasta liikmesriikide ees seisvatele väljakutsetele nagu rahvastiku vananemine, teadmistepõhise majanduse arendamise vajadus ja keskkonnaprobleemid. Ehkki ELi põhiseaduse lepe seab nime poolest eesmärgiks sotsiaalse Euroopa, ei ole selles visandatud ainsatki uut meedet, millega sotsiaalsete probleemidega tegelemine laieneks liikmesriikide tasemelt üleeuroopalisele tasandile või mis tõhustaks ELi rahanduslikku võimekust. ELil oleks potentsiaali ohjeldada globaliseerumisega kaasnevaid probleeme ja töötada välja elumudel, mis väljenduks üldises sotsiaalses…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/150906/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Eesti telemaailma areng viimase 15 aasta jooksul ei ole kindlasti ajalugu, täis nuttu ja hala. Õigemini, see sõltub muidugi vaataja perspektiivist. Need 15 aastat peegeldavad majanduslikku kosumist ja televisiooni professionaliseerumist, aga võib ka täheldada televisiooni rolli muutumist, et mitte öelda mandumist.
Alljärgnev on katse lühidalt see aeg kokku võtta, keskendudes nii televisioonile kultuuritööstusena, aga ka televisioonile kui ühiskonna vaimuelu ühele agendile. Tegelikult oleks ääretult oluline samas töös…
-
Tiit Hennoste, miks hoogustus huvi ringhäälingunõukogu politiseerida just sel suvel? Kas ühildunud on mitmed motiivid pikaajalisest populisti- ning demagoogiverest ja omakasupüüdlikust mühaklusest kuni soovini rahuldada jonni, mis mõningatel erameediaga seotutel avalik-õigusliku meedia vastu aastatega on kohunud?
Kui kõnelda sellistest pikkadest protsessidest, siis on minu arvamus, et asjad kipuvad kumuleeruma või jõudma mingisse punkti pigem juhuslikult, paljude tegurite kokkulangemise tulemusena. See võib olla üks põhjus. Teine võib olla…
-
Raadio on nagu figuraalskulptuur ja tahvelmaal. Raadio kuulamine on kas atavism või omandatud maitse. See ei ole oma staatuses üksi, saavutades selle pärast puhkpilliorkestreid, ent vaid napilt enne raamatute lugemist.
Selgub, et juba on ülimalt raske leida kultuurharitlaste hulgast kedagi, kes kommenteeriks eesti raadiojaamade ühiskonnasaateid. Kui raadiot üleüldse kuulatakse, siis kas midagi sumedalt vaimlist (“Ööülikool”) või õdusalt infotainset (“Aja jälg kivis”, “Deutsche Welle”, onu Raivo raamatuetlused) või…
-
Mõnes mõttes oli avalik-õigusliku ringhäälingu idee sünd Euroopas esiteks juhus ning teiseks vägivaldne akt. Juhus, sest 1926. aastal Suurbritanniat tabanud üldstreik tõi kaasa küll lehetoimetuste sulgemise, ent neli aastat enne seda raadiovabrikantide ja telekommunikatsiooniettevõtete käima lükatud BBC jäi siiski eetrisse ning sellest sai neil kriitilistel päevadel peamine üleriigiline infokanal. See asjaolu mõjus aga inspireerivalt tollasele rahandusministrile Winston Churchillile, kes leidis, et riik peaks võtma kontrolli BBC…
