-
Antonio d’Alfonso, Etnilisuse kaitseks. Inglise keelest tõlkinud Reet Sool. TÜ kirjastus, 150 lk.
Kujutleme, et meil on rida inimrühmi, kes on vastastikuses läbikäimises. Iga rühma igal liikmel on rühmiti erinev ja seda rühma määratlev “miski”, mis on tema liikmeile rahulolu ja kindlustunde allikaks. Olgu sellel “miskil” see omadus, et sama rühma liikmete kokkupuutel nende ühine “miski” tugevneb, kokkupuude teise rühma liikmega viib aga selle nõrgenemisele kuni piirjuhul…
-
Aga mingem ajas veel kaugemale tagasi. 1930ndatel oli keskmine eluiga Eestis samalaadne Soomega. Okupeeritud Eestis jäi meeste keskmine eluiga 1950. aastal jätkuvalt allapoole iseseisvusaja lõpuaasta näite. Viiekümnendatel aastatel suremus Eestis langes, kuid alates kuuekümnendatest aastatest pöördusid Eesti ja Soome rahva tervise näitajad selgelt lahku. Samal ajal kui Soome elanike tervis paranes ja eluiga ühtlaselt tõusis, said Eestis elavad mehed 30 aasta jooksul juurde vaid ühe eluaasta.…
-
Tallinna Kultuuritehase tüüpi ettevõtmine
on väga perspektiivne idee, millele püsiva
eluvormi otsimiseks peaks võimuorganeil
rohkem kannatust jaguma.
Kuidas korraldada kultuuri? Managing the Arts. Koostajad Anu Kivilo ja Kadi Herkül. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2006. 160 lk.
Kultuurikorralduse kraadiõppe edenemine meie kõrgkoolides on tänuväärselt kaasa toonud ka rea temaatiliste käsiraamatute ilmumise. EMTA kultuurikorralduse magistritöödel põhinev ja mõne õppejõu artikliga täiendatud “Kuidas korraldada kultuuri?” on selles reas värskeim. Kogumikus esindatud…
-
On ju loosungi all “Kultuur on tähtis” väga hakatud rääkima nn pehme (kultuur) ja kõva (raha) seostest ja sellestki, et ei ole liberalismi ja majanduskasvu ilma sobiva kultuurilise pinnaseta (vt kas või samanimelist Samuel Huntingtoni ja Lawrence Harrisoni toimetatud eestindatud kogumikku). Olen kuulnud koguni arvamust, et kui meie kultuuris ei oleks üleminekuajal nii ulatuslikult prevaleerinud postmodernne kõikelubavus ja lahtisus, vaid mõni konservatiivsem trend, ei oleks vabaturumajanduse…
-
“Taarka” etendust raamis Obinitsas Seto seltsimaja vahetusse ümbrusesse kujundatud miniatuurne Setomaa: müügikioskitest võis osta 15 krooni eest hapukurki lisandiga, ehtsat kodusuitsutatud singiga võileiba, koduõlut, barankakeesid ja muud söödavat ning mittesöödavat.
AILI KÜNstLER
Kauksi Ülle ja Ain Mäeotsa “Taarka” Obinitsas Setu Seltsimaja hoovis 4. augustil A.D. 2006.
Kui alustada à la Agu Sihvka ja kõik ausalt ära rääkida, siis tunnistan, et kui lõpuks sain minagi ihaldatud pileti “kultusetenduseks” tituleeritud “Taarkale”…
-
Foto: Piia Ruber
Linnavalitsuses on valmimas imeline plaan: “Tallinna linn korraldab konkursi Kalevipoja skulptuuri püstitamiseks Tallinna lahte. /—/ Esitatav töö peab lähtuma eepos Kalevipoeg ideest – tugevdada sõnumit, et meie kestame rahvana. Kontseptsioon ja selle visuaalne kajastus peab andma vaatajale võimaluse tõlgendada Kalevipoja ideed iga üksikisiku ja kogu Eesti rahva jaoks, olema vastuvõetav võimalikult erineva sotsiaalse staatusega inimeste poolt. Kontseptsioon peab andma võimaluse nö müüdikirjelduseks. Rõhutada tuleb…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/250806/2.jpg” align=baseline border=0>
-
On vist viisakas eeldada, et ringhäälingunõukogu juhindub oma tegevuses seadusest ja selles kirja panemata jäänud muudest üllastest eesmärkidest. Ringhäälinguseadus määrab nõukogu ühe õiguse ja kohustusena ka “Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kaudu teostatava Vabariigi Presidendi, Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaania korra kehtestamise”. Just presidendi valimise kampaania kajastamise korra ringhäälingunõukogu võidupüha eel kehtestaski.
Heauskne võib korda käsitleda kui televisioonile ja raadiole seatud miinimumnõudeid, tagatist sellele,…
-
Reformierakond deklareerib madalaid makse ja seda, et igaüks aidaku ennast ise. Enam-vähem seda ta ka ellu viib üsna erinevate partnerite abil, kes keeravad kergesti selja enda deklareeritud ideoloogiale, millega nad võimule tulid. Värske leppe valguses näitavad erilist paindlikkust Rahvaliit ja Keskerakond, kes puistavad endale tuhka pähe ja mõistavad hukka selle, mida nad koos Reformierakonnaga teinud on ja teevad.
On vähe lootust, et aastateks 2007 – 2010 koostatud…
-
Leonid Stolovitš, Kohtumised elu radadel. Ilo, 2006. 216 lk.
Leonid Stolovitš, Stihi i žizn. Ingri, 2003. 288 lk. Professor Leonid Stolovitš kuulub sellesse üsna suurde haritlaste rühma, kes Venemaa sõjajärgses antisemiitlikus õhkkonnas leidsid varjupaiga Tartus. Ta esindab neid professoreid, keda meenutatakse lugupidamisega, kuna tänu neile meenutas sõjajärgne alma mater kohati vägagi ülikooli. Stolovitš ise tähistab oma Tartu tulekut sõnaühendiga “emigreerimine Eestisse”. Nii sõnatundliku autori puhul nagu…
