-
Mõnes mõttes oli avalik-õigusliku ringhäälingu idee sünd Euroopas esiteks juhus ning teiseks vägivaldne akt. Juhus, sest 1926. aastal Suurbritanniat tabanud üldstreik tõi kaasa küll lehetoimetuste sulgemise, ent neli aastat enne seda raadiovabrikantide ja telekommunikatsiooniettevõtete käima lükatud BBC jäi siiski eetrisse ning sellest sai neil kriitilistel päevadel peamine üleriigiline infokanal. See asjaolu mõjus aga inspireerivalt tollasele rahandusministrile Winston Churchillile, kes leidis, et riik peaks võtma kontrolli BBC…
-
Repro raamatust
Teisipäeval avaldas Rahvusvaheline Helsingi Inimõiguste Föderatsioon (International Helsinki Federation for Human Rights) järjekordse aastaaruande inimõiguste olukorrast OSCE liikmesriikides ehk Euroopa, Kesk-Aasia ja Põhja-Ameerika riikides. Venemaale pühendati pikas raportis 25 lehekülge karmi kriitikat, mis sai Moskvas juba valulise vastuvõtu osaliseks. Moskva reaktsiooni pilkasid isegi sealsed kohalikud ajalehed.
Lisaks juba rutiiniks muutunud, ent Venemaal arvessevõtmisele mitte kuuluvatele etteheidetele inimõiguste rikkumise kohta Tšetšeenias, valikulisele tsensuurile ja vägivallale meediakanalite…
-
Vikerkaare peatoimetaja Märt Väljataga, Vikerkaare sünnipäevanumber ilmus juba ära, aga peole ei ole huvilisi kutsutud. Kas torti ei pakutagi?
Pidusündmused on alles ees. Vikerkaare 20. aastapäeva on plaanis tähistada võrgulehekülje avamisega ja artikliantoloogiaga. Viimane hõlmab 35 algupärast esseed läbi kahe aastakümne antiigikäsitlustest postmodernismini ja autorite poolest Savisaarest Kaido Kamani.
Inimese puhul hakkab pärast 20. eluaastat nooruslik revolutsioonilisus alles tuure koguma. Kas ajakirja elus ka mingeid pöördeid on ette…
-
Enn Soosaar:
Palju neid kohti meil pole, kust saab lugeda teiste arvamusi või avaldada ise arvamust, mis ületab mahult viie või kaheksa tuhande tähemärgi kirjaruumi. Ma mõtlen arvamust, mille mõttelookasid ei piira väljaande erialalised raamid. Akadeemia on neist kõige mitmekesisem. Looming ja Tuna venitavad ka mõnikord paikapandud piire, kuid eelistavad ikkagi, et jutt käiks esimesel kirjanduse ja teisel ajaloo ümber. Edasi tulevad ajakirjad, mis on toonitatult…
-
Meum est propositium in taberna mori,
ut sint vina proxima morientis ori;
tunc cantabunt letius angelorum chori:
“Sit Deus propitius huic potatori.”
Archipoeta
Carmina Burana. Tõlkinud Mati Soomre. Loomingu Raamatukogu 2005, nr 25.
Loomingu Raamatukogu on viimasel ajal ilmutanud tänuväärset huvi antiikkeeltest tõlgitud teoste avaldamise vastu. Pean seda väites silmas näiteks eelkokkuleppeid Tartu ülikooli klassikaliste filoloogidega Lukianose dialoogide ja Tacituse “Germania” eestindamiseks. Veel enne nende antiikautorite tõlgete ilmumist jõudis suve lõpul lugejateni…
-
Põhiseaduslikud vabadused on nautimiseks igaühele täpselt nii, nagu mõistus võtab. Presidendiga on lugu teisiti. Mulle tundub, et Eestis valitseb üsna üksmeelne arusaam selle osas, et kui üldse, siis on sümboli väärtusega kõigi ametite hulgas just presidendi oma. Seega, presidendi usulised veendumused on küll kindlasti rangelt tema isiklik asi, mis pole turul arutamiseks, kuid tema formaalsel usulisel kuuluvusel on ka laiem sümboolne tähendus. See võib olla eksitav…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/080906/20.jpg” align=baseline border=0>
-
Sarnane on lugu “oma” usuga. Lea Altnurme dissertatsioonil on poeetiline pealkiri “Kristlusest oma usuni” (Tartu, 2006), alapealkirjaga “Uurimus muutustest eestlaste religioossuses 20. saj. II poolel”. Esimene mõte on, et siin näidatakse, kuidas maausk on “mitteoma” ristiusu asendanud. Selles tähenduses kasutab sõna “oma” näiteks Auli Kütt TÜ semiootika osakonna proseminaritöös “Ökoloogilised aspektid maausuliste eneseväljendustes. Maausu põhialuste seosed syvaökoloogiaga” (2002), mille lõpulõik kannab pealkirja “Omausk omailmas”.
Altnurme töö on…
-
ühiskond ja võimalikult vähe mõtlevaid inimesi.
Äsjase kultuurialase sotsioloogilise küsitluse tulemuste avaldamise järel on just eestlaste väidetavalt vähene lugemishuvi leidnud kõige valulisemat vastukaja (Kadri Kõusaar, Rein Veidemann). Inimeste lugemishuvi suurendamise poole tasub alati püüelda. Ometi on mulje, nagu oleks tegu eesti kultuuri suurima või ainsa probleemiga, kirjameeste emotsioonidest võrsunud liialdus. Olen väga päri Marek Tamme (PM 1. IX) seisukohaga, et ei ole vaja pöörduda tagasi XIX sajandisse,…
-
Kui ajalehed-ajakirjad teevad regulaarselt oma lugejauuringuid, siis raamatukirjastajad pole mulle teada olevalt ise neid veel kordagi tellinud. Seepärast on iga tagasiside kirjastajale vajalikuks infopiisaks. Neid piisakesi kogudes ja arvestades teemegi ju tegelikult raamatuid, mida Eestis kaupluselettidel näete. Seega ei alahinda ma üldse Saar-Polli tehtud sotsioloogilist uuringut, seda võiks igal aastal teha.
Tundub, et nt tõlkekirjanduse, eriti kaasaegse proosa ja romaani osas ei ole raamatulettidel olnud kunagi…
