-
Michel Vovelle (koostaja). Valgustusaja inimene. Tõlkinud Margus Ott, Auli Ott ja Heigo Sooman. Avita, 2006. 464 lk.
Euroopa ajalugu liigendavad perioodimõisted on pärit enamasti XIX sajandist. Tänapäeval valmistavad suured nimesildid, nagu antiik, keskaeg, renessanss, valgustus jne, ajaloolastele pigem peavalu ja ebamugavust. Need tunduvad vägivaldse üldistamise, anakronistlike eelarvamuste või usutavuse minetanud eesmärgipärase ajaloofilosoofia viljana. Isegi kui need on kasulikud minevikusündmuste segadiku korrastamiseks, kuuluvad nimetused ise kõige täiega ajalukku…
-
Kultuuriloolane Philipp Wolf on leidnud, et prügimägi on tänapäeva ühiskonnas ainuke sümbol, mis inimesi tõeliselt ühendab. “Prügimäed on tsivilisatsiooni varjatud mälestused ehk arhiivid. Kaubad ja päevauudised peavad olema ajutised, et neid saaks kiiresti välja vahetada; seevastu prügi on suhteliselt püsiv. Võiks isegi öelda, et pärast äratarvitamist ja rämpsuks muutumist omandab ebapüsiv toode teatava kestvuse. . . . Peale selle toob prügikast kõik kokku; kui miski on muutunud rämpsuks, ei…
-
Aivo Lõhmus, Linnar Priimägi, Vaino Vahing
ja Madis Kõiv 1987. aastal Tartus Kirjanike Majas.
Tere jälle, sõber Aivo, varsti kohtume uuesti, kuigi kohtumine ei ole seks puhuks see päris õige sõna, või on koguni vale täiesti, sest kohtumise all tema tavatähenduses mõistetakse ju asjade või inimeste kokkupuudet (elusolendite puhul kas silmsidemes või hääleulatuses) teatavas kindlas kohas – näiteks: Maa kohtumine hiigelkomeediga kusagil kosmoses; ja ehkki koht ise…
-
Kersti Lust, Pärisorjast päriskohaomanikuks. Talurahva emantsipatsioon eestikeelse Liivimaa kroonukülas 1819 – 1915. Eesti Ajalooarhiiv, 2005. 375 lk.
Kersti Lusti uurimus hõlmab Eesti ajaloos äärmiselt murrangulist XIX sajandit. Ühe aastasaja jooksul leidsid aset protsessid, mida võib ehk kõige üldisemalt kokku võtta moderniseerumisega. Elle Vunderi sõnul toimus Eesti alal XIX sajandi jooksul sotsiokultuuriliste muutuste käigus kogu ühiskonna uuenemine ja sotsiaalne diferentseerumine, kus erinevate kumulatiivsete protsesside tulemusena nõrgenesid vanad…
-
26. mail esitleti Kirjanike Maja musta laega saalis Hasso Krulli uut luulekogu “Talv” ja ühtlasi ka Peeter Lauritsa ja Hasso Krulli kolmekeelset (eesti, võro, inglise) luuleplakatit “Vana labürint”, mis kannab Lauritsa kujutatud visuaalsel taustal Krulli vabavärsilist lühipoeemi. Pajatav luuletekst on kindlas rütmis, kuusteist seitsmevärsilist salmi. Hasso, kuidas seda trükist võiks nimetada?
Tegime selles vormis, kuna see tundus kõige ökonoomsem ja suhteliselt hästi teostatav. Need labürindi asjad tekkisid…
-
Kaalep, Ivask, Viiding ja Ehin 1974. aasta septembris
Undi juures. jaan klõšeiko
Kas meil üldse kõlbab vaadelda üksikisikut tema sajandi taustal? Mõnikord on seda möödunud aegadel esinenud. Vaimusuurused, keda isegi kroonitud pead oma tähelepanust ilma ei jätnud, on teinud suurejoonelisi tagasivaateid, milles tagasivaataja ise esines juba nii-öelda ajaloolises plaanis. Aga sellist suurelisust on ette tulnud kõigest erandkorras. Ei ole see soovituseks, kui autori kohta öeldakse: kõneleb endast…
-
Tallinna kesklinna plaan Tallinna Linnaarhiivi kogust.
800 aasta jooksul on Tallinnas mänginud olulist rolli haljastus. Me ei saa kunagi teada, milline oli taimestik ajal, kui 1219. aastal tulid siia teised kombed ja kultuuri toonud taanlased. Küll võime seda arvata ja kaudsete tunnuste alusel ka iseloomustada. Mullastikust tingitult, tähtis osa oli ka reljeefi iseärasustel, esines siin nii kidura taimestikuga liivikuid ja rannaääri, metsa, küllap raadatud põllumaade…
-
Kujutlege end koos lapsega õppimas: otsite forssi juhul a, mille tingimused on A ja B. Võtab aega, enne kui pihta saate: otsitakse objektile mõjuva jõu arvulist väärtust. Tõlkeõpik on jõu mõiste jaoks laenanud uue tüve “paremast” keelest. Kaua on vaieldud, kas terminiks sobib paremini jõud või tung. Üks assotsieerub hästi massiga, teine liikumisega. Kummalgi juhul on Juku emakeeles kogemusega toetatud sõna olemas. Füüsikaline jõud ei ole…
-
Mida peab arvama kodanik, kes on õigust otsides riigikohtuni jõudnud ja sealt vastuse saanud, et tema kaebus on ilmselt (muu hulgas ka ‘arvatavasti’, ‘nähtavasti’) põhjendamatu?
Kui asutus saadab isikule ametliku kirja, võib sel olla kolm eesmärki: informeerida kirja saajat millestki, küsida temalt mingeid andmeid või veenda saajat toimima teatud viisil, reageerima mingi tegevusega. Viimast tüüpi kirjades on tavaliselt kaks osa: direktiivne osa, kus veendakse kirja saajat midagi…
-
Plaan A: “Kalevipoeg”
Linda, kurba leskinaine,
Hakkas kive kandemaie,
Haua peale hunnikusse;
Tahtis teha tunnistähte
Pärast-põlve poegadelle,
Tulev-aja tütardelle:
Kus on Kalevite kalmu,
Vanataadi voodikene.
Kes see käiessa Tallinnas,
Silmi oskas sirutada,
Küllap nägi kalmuküngast,
Kuhu pärast-põlve rahvas
Uhkeid hooneid ehitanud,
Teinud kena kirikuda.
Kui tundmatu sõduri monumenti Tõnismäelt ära viia ei saa, siis alati saab sinna, kus juba on, juurde tuua. Esiema Linda ise kandis terve Toompea mäe kokku, et kindlustada Kalevile igavene hauarahu.
Ei ole praeguseks Tõnismäele kokku kantud…
