-
Ülev Aaloe Loomingu Raamatukogu tööstipendium
(Carl Henning Wijkmarki “Moodsa surma” tõlkimine) 8000
Vahur Afanasjev-Pitsal Avatud kirjandusseminari “Lätete pääl VII” korraldamine 10 000
Arvo-Jürgen Alas Arvuti ostmine 8000
Amar Annus Varakristlike “Saalomoni oodide” väljaandmine 10 000
Andres Ehin Svetlana Aleksijevitši raamatu “Tšernobõli palve” tõlkija stipendium 20 000
Kristiina Ehin Näidendi “Toonela viimane tedremäng” autorihonorar 10 000
Indrek Hirv Valikkogu “Surmapõletaja” autorihonorar 15 000
Alvar Jaakson Lasteraamatu “Laiskade laste raamat” autorihonorar 10 000
Mart Jagomägi …
-
Ingrid Allik Ühisnäituse “Väga palju pisikesi pilte ühes toas . . . .” korraldamine koos
Tiina Kaljuste ja Pille Lehisega Hopigaleriis 4000
Kaarel Eelma Osalemine Eesti Kunstnike Liidu aastanäituse projektis “Kurja lilled”
(koos Sirja-Liisa Vahtraga) 4000
Merike Estna Näituse korraldamine Hobusepea galeriis 7000
Jaan Evart Näituse “Ajast ees” graafilise kujunduse, kataloogi, plakati, kutse ja
ekspositsiooni bannerite tegemine 10 000
Rene Haljasmäe Osalemine X rahvusvahelisel konserveerimise seminaril Kopenhaagenis 3693
Mikk Heinsoo …
-
Ivo Eensalu Lavastuse “Kui Vana Toomas veel kõneles” näitleja stipendium 5000
Kersti Heinloo Brightoni filmikooli õpingute lõpetamine (transpordikulud) 10 000
Kadi Jaanisoo Osalemine foorumteatrite ja teiste sotsiaalse suunitlusega teatrite kohtumisel Portugalis 5000
Taavet Jansen Tantsulavastuse “Ruuts” videolahendus 5000
Tanel Joonase Kirjandusliku teatriprojekti “Kooliteater mängib Eesti näitekirjanike loomingut”
projektijuhi tasu 5000
Hans Kaldoja Lavastuse “Kui Vana Toomas veel kõneles” näitlejastipendium 4000
Erika Kaljusaar Lavastuse “Kui Vana Toomas veel kõneles” näitlejastipendium 8000
Mari Kaljuste…
-
Mart Aardam Pärimuskoja kandlepäevade juhendamine 5000
Tiina Aavik Honorar “Eesti naiste laulude” lauljale 2000
Piret Aidulo Toetus 3000
Leila Allikas-Hallikas Pärimuskoja kandlepäevade korraldamine 2000
Jaan Alt Diatoonilise lõõtspilli ostmine 20 000
Aino Arro Juubelitoetus 5000
Tõnu Aru Videofilmi “Otto August Strandman” valmistamine 8000
Tiina-Mai Arund IX üleriigiliste keelpilliõpilaste suvekursuste korraldamine Värskas 6000
Tiina-Mai Arund Põlva-Võru keelpilliansambli ühisproovid ja esinemine ESTA konverentsil Tallinnas 10 000
Katrin Arvisto Honorar “Eesti naiste laulude” lauljale 2000
Arno Baltin Pärimuskultuuri perelaagri…
-
Boriss Bazanov Esinemine ettekandega kongressil (7th World Congress of Performance Analysis in Sport) 7000
Olle Kärner Treeningutoetus 7000
Sirje Lund “Eesti spordi aastaraamat 2005” tekstitöötlus 10 800
Juhan Maidlo “Eesti spordi aastaraamat 2005” koostamine ja toimetamine 22 960
Juhan Maidlo “Eesti spordi aastaraamat 2005” kaasautorite-statistikute töötasu 22 290
Ille Palm Eesti nimekate sportlaste ja sporditegelaste mälestuste
jäädvustamine Eesti Spordimuuseumis 5000
Lembit Peegel “Eesti spordi aastaraamat 2005” esikaane ja värvipildipoogna fotode valmistamine …
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/070706/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Ülikoolides algas tudengite vastuvõtmine ja ka vapustavate teadete saabumine sellelt rindelt. Erialade populaarsuses peegeldub kasvava sugupõlve maailmapilt, ettekujutus meie oma riigist ja tervest maailmast. Tulevikust eriti. Tallinna ülikoolis on populaarseim eriala juba selgunud, kolmapäevase seisuga oli kõige rohkem sooviavaldusi, tervelt 230 antud haldusjuhtimise õppimiseks. Pole ka ime, sest eriala tutvustuses tõotab õppeasutus haldusjuhtimise õppijatele helget tulevikku ja kindlat leiba. “Lõpetanud töötavad nõunikena, ekspertidena avalikus ja kolmandas…
-
Boriss Volodin, Maailma raamatukogude ajalugu. Tõlkinud Piret Lotman, toimetanud Siiri Lauk, Märt Läänemets, Tiina Vilberg. Eesti Rahvusraamatukogu, 2006. 440 lk.
Boriss Volodini “Maailma raamatukogude ajalugu” on kaunilt kujundatud raamat, mille lõpetab tõlkija Piret Lotmani südamlik järelsõna. Ning pole mingit kahtlust – tõlkijale on autor igati sümpaatne ning tõlgitud pole kaugeltki vaid juhuslikult kätte sattunud raamat. Tegemist on missioonilaadse ettevõtmisega. Seda enam, et tõlke väljaandjaks on Eesti Rahvusraamatukogu,…
-
Mõnesid ebauskliku hirmu põhivorme vaatles 1919. aastal Freud oma kuulsas essees “Das Unheimliche” (eesti keeles võiks selle pealkiri olla “Imelik”). Freudi meelest on üks imeliku tunde tekitajaid samasuguste ilmingute kordumine, ühe lõbusa näite toob ta omaenda elust. Hulkudes kunagi mingis Itaalia väikelinnas, sattunud ta kogemata kombel kolm korda järjest kitsale tänavale, mille ääres seisid võõbatud naised. “Nüüd haaras mind tunne, mida võin kirjeldada vaid kui imelikku,…
-
Keel teeb leinamise ning mälestamise ja mäletamise vahel selget vahet. Kuigi küüditamise aastapäev on leinapäev, me pigem selle kauge aja ohvreid juba mälestame, mitte ei leina. Mäletama peab, mitte mälestusi tõrjuma, või veel hullem, olnut sootuks maha vaikima või eitama. Kuna Eestis on okupandid, küüditajad, nuhid ja kogu hilisem kommunistide nomenklatuur ühe paja viljad, siis võib inimlikult mõista neid vanu punaseid, kes küüditamisest suurt kõneainet teha…
