-
Harold Lamb, Tšingis-khaan. Kõikide rahvaste valitseja.
Tõlkinud ja kommenteerinud Martti Kalda. Kunst, 2006.
John Man Tšingis-khaan. Elu, surm ja ülestõusmine.
Tõlkinud Tiia-Mai Nõmmik. Pegasus, 2006.
Sel aastal on meie lugejani jõudnud kaks Tšingis-khaani käsitlevat monograafiat. Sellist buumi ei oska ma kuidagi seletada. Võimalik, et tegemist on pimeda juhusega, võimalik, et vastupandamatu huviga ajaloo vastu, võimalik, et ihalusega kellegi-millegi suure ja vägivaldse järele. Lambi raamatu ingliskeelne originaal nägi päevavalgust juba…
-
Erkki Tuomioja, Õrnroosa. Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses. Inglise keelest tõlkinud Riina Jesmin.
Varrak, 2006. 342 lk.
Selle aasta 9. juunil Tallinnas ja 10. juunil Valgas esitletud Soome välisministri Erkki Tuomioja raamatu “Õrnroosa” žanri on raske määrata. Arvasin, et tegemist on memuaaridega, kuid see oletus tõrjutakse juba tagakaanel väitega, et autor oli ainult kaheksa-aastane, kui tema vanaema Hella Wuolijoki suri, ning tädi Salmet nägi vaid…
-
16aastane Hella (Ella) Murrik Tartus.
FOTO RAAMATUST “ÕRNROOSA”, ERKKI TUOMIOJA ERAKOGU
Ma ei osanud aimatagi, et minu 30 aasta tagusel kaubal, kui vahetasin 1970ndate aastate keskel Tallinna sõitval laeval oma eestlasest tuttava laeval kohatud toonase Helsingin Sanomate kunstikriitiku, praeguse Espoo kunstimuuseumi juhi Markku Valkose “kodueestlase” vastu, võiks olla tagajärgi tänase päevani. Valkose vahetuskaup kunstiajaloolase ja režissööri Peeter Urbla vastu oli toimetaja Mari Tarand. Ka Valkonen kauples kasudega, sest…
-
Andres Tolts. Vene tsaar Aleksei ületab riigipiiri, et rappida Poolat.
Marko Mäetamm. Ubu finantskonks ajab lontrused luugist alla.
Kaido Ole (vasakul ja paremal). Kuningas kohtub talupojaga.
Vähe on maailma draamakirjanduses sääraseid tekste, mille ajalooline tähendus hõivaks nii traditsioonilist teatri- kui ka kunstivälja. Alfred Jarry “Kuningas Ubu” esietendust 1896. aastal Pariisi väikeses, kuid seda vapramas Théâtre de l’Œuvre’is võib kahtlusteta pidada sündmuseks, millest on startinud mitmed nii avangardteatrit kui uuemat…
-
28. VII – 13. VIII on Moostes taas koos multikultuurne seltskond, taas peetakse sümpoosioni “PostsovkhoZ”, seekord kuuendat korda ja deviisi all “Inimloomaaed”. Kokku on tulnud 37 mitmete valdkondade kunstnikku Hispaaniast, Kanadast, Ameerika Ühendriikidest, Suurbritanniast, Valgevenest, Lätist, Jaapanist, Eestist, Saksamaalt, Sloveeniast, Austriast ja Soomest. 5. ja 6. VIII on pühendatud eksperimentaalmuusikale, 5. VIII “heliveskis” saab kuulata Phil Niblocki, Soome punkbändi Kukkiva Poliisi jt. 12. ja 13. VIII…
-
Võib-olla on mõni selleks kutsutud kontor seoses Lähis-Ida raketisajuga Eesti julgeolekuriski hinnet natuke kergitanud, kuid see risk on ka sel juhul tühine – võrreldes meid püsivalt ja tegevusalast sõltumatult varitseva ilmastikuriskiga. Paraku saame ilmaolude kohta avalikest infokanalitest teavet veel vähem kui laia ilma sõdade kohta. Sest ilma uuritakse küll tippteaduslikul tasemel ning globaalne vaatlusvõrk salvestab pidevalt ülitäpseid andmeid, kuid teadustegevuse ainus väljund käib läbi meelelahutustööstuse filtri.…
-
Enamik inimesi on inertsed. Ilmselt on “nõustalgia” üheks põhjuseks asjaolu, et elu oli tol ajal lihtsam, mitte nii inforikas ja erinevaid valikuid pakkuv nagu täna. Juba oktoobrilapse-eas õpetati selgeks, et “riik meie eest muret kannab”, ning sellise teadmisega oli lihtne mõtlemisest loobuda. Sarnast riigi poolt pakutavat kindlustunnet ootavad nõukogude elu paremaks pidajad ka täna, ja seda ei saa neile tegelikult pahaks panna.
Pealegi kehtib raudne reegel:…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/040806/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Eile algas neli päeva (13.–16.VII) vältav Võru folkloorifestival (pildil). Viljandi pärimusmuusika festival võtab teatepulga üle järgmisel nädalal (20.–23.VII).
Kevadel vaieldi Eestis tuliselt selle üle, mismoodi on ÕIGE tuljakut tantsida. Mullu koolitati vanade rahvalaulude esitajaid seda ÕIGESTI tegema. Selles mõttes on nii muistsetelt põlvedelt päritud tekst kui ka viis osa Eesti ajaloo tervikpildist, mida tänaseni ümber joonistatakse, et ÕIGE tulemus kätte saada.
Suured folkfestivalidki Võrus ja Viljandis ei lähe…
-
Ei ole päris selge (ja vaevalt kunagi lõpuni selgeks saabki), kas tšetšeeni sõjapealik Šamil Bassajev hukkus tema enda varutud lõhkeainet ettevaatamatult käsitsedes või saavad Venemaa riiklikud palgamõrtsukad selle “märja asja” ausalt oma kontole kirjutada. Igatahes, kui surm osutub faktiks, oli tegu tšetšeenide seni viimase vabadusvõitluse viimase suure nime lahkumisega. Järgneb väiksemate kangelaste periood, kuni uued suurnimed kaela kandma hakkavad, täpselt samamoodi nagu Jannseni halvatuse, Jakobsoni surma…
