-
Kui üldine ja kindlalt välja kujunenud kohustus ja tava Euroopa demokraatiamaadel on rahvusvahelises suhtlemises, näiteks riigivisiitide käigus rituaalsete mälestus- või austamistseremooniate läbiviimine ja sellest tulenevalt riikliku tähtsaima rituaalipaiga olemasolu?
See on kena, ent mitte kindel tava. Mõnel riigil lihtsalt ei olegi sellist väljaehitatud kompleksi. Ent kui on, siis on tegu visiidile tulnud riigipea ilusa žestiga. Ta edastab sellega kindla sõnumi mitte ainult vastuvõtvale riigipeale, vaid tervele rahvale…
-
Vilde oma naljasoonega oleks muidugi ammu ära tabanud selle, et tema riukalikkuse juures on üsna raske teda kuulutada “realismi võiduleviijaks”. Suuremalt jaolt keeras Vilde ju reaalsust (tegelikkusena näivat) pigem pahupidi, ta oli ise lausa elav paradoks. Mõisavalitsejate julmuse teemal kirjutav mees, kes ise elas lossivalitseja majas. Naisõiguslasi pooldav naistemees. Ateismi propageerija, kes kirjutas Jumalast, justkui too elaks. Ning ajaloost kirjutades kirjutas ajalukku ennast.
Ajalugu on aga…
-
Klassikute hulgas on Eduard Vilde saatus meil erandlik. Kirjanik Vildest tehti Nõukogude ajal kõigi rõhutute kaitsja, sotsialistliku realismi kanoniseeritud pühak, kes ühena vähestest varasematest sulemeestest paljastas halastamatult klassivastuolusid. Sotsiaaldemokraat Vilde bolševikevastased ütlused vaikiti maha, kuigi,Vilde oli alati korrektne ning mingit laussõimu endale ei lubanudki.
Sotsiaaldemokraatia algus Maarjamaal on hämar, enamlus Eestis ei ulatunud ajas tagasi isegi mitte 1905. aasta revolutsioonini. Sotsialism hakkas võrseid ajama siis, kui Vilde…
-
Vilde kahe daamiga, 1930. vilde muuseumi arhiiv
Eduard Vilde looming käis ühte jalga XIX ja XX sajandi vahetuse Euroopa ja Skandinaavia maade kirjandussuundumustega. Ta teoste n-ö karkassiks teisel loominguperioodil oli sotsialistlik ideestik, usk võrdsemasse ja inimväärsemasse ühiskonnakorraldusse, kui valitses tollases kapitaliseeruvas Venemaa lääneprovintsis. Kõrvutades Vilde linnaainelisi novelle ja jutustusi ajaloolise triloogiaga ning romaaniga “Mäeküla piimamees” (1916), ilmneb lõhe linna- ja maaelu kujutuses. Baltisaksa aadel mõjutas märksa rohkem…
-
Ja seetõttu arvan, et jutud rahvakultuuri kivistumisest või väljasuremisest on liialdatud, kuni jätkub selliseid kirega vanade tantsude tantsijaid, kes ei seo ennast ühegi rahvatantsuansambli ega tantsuõpetajaga ja õpivad tantse üksnes vaatlemise, järeletegemise ja parasjaguse partneri käe suunamise järgi. Ja seetõttu arvan, et jutud
“Folk on läbi,” lausus rohelise lava pealik Annika läbi mikrofoni ja võimenduse. Selles oli teatavat kergendust. Karmoškamängijad Toomas ja Meel panid pille kokku.…
-
Denis Cosgrove Kreekas Limnosel
septembris 2004. hannes palang
Selle suve märksõnad eesti mõtlevas ajakirjanduses paistavad olevat “teadusharude sulandumine” ja “kultuuri pealetung” – interdistsiplinaarsus? Vikerkaare suvenumbris (nr 7-8) on avaldatud Tõnu Viigi artikkel kultuuri pealetungist sotsiaal- ja humanitaarteadustes. Samas numbris räägib Andres Kurg ruumilisest pöördest humanitaarias. Eelmise nädala Areenis kirjutab Peeter Järvelaid Lennart Merest kui ajaloomõtlejast. Kaks olulist mõtet jäi silma: vajadus mõelda ajaloolis-geograafilises ruumis ja teha vahet faktidel…
-
Poeet ja Prominent kakskümmend aastat
tagasi ehk tudengirebased lõõgastumas.
Ajakirjanik Jüri Kaldmaa “annab intervjuud”
ajaloolasele Ilmar Raagile.
Mikrofoni asendab šašlõkivarda käepide.
On 1986. aasta 12. detsember.
“Nõukogude võim avas meie ülikoolile enneolematult hoogsa arengu kõigil aladel. Kommunistliku Partei juhtimisel on TRÜ-s välja kujunenud teaduse, õppimise ja kasvatustöö lahutamatu ühtsus.”
Hillar Palametsa koostatud lühiülevaade TRÜ ajaloost ja tänapäevast “Alma mater Tartuensis”, 1977, lk 3.
Gaudeamus igitur, iuvenes dum sumus – niisiis rõõmutsegem, kuni…
-
Toomas Hendrik Ilves, Eesti jõudmine. Kõned ja kirjutised aastaist 1986 – 2006. Koostaja ja toimetaja Olari Koppel.
Varrak, 2006. 264 lk.
Toomas Hendrik Ilvese värske raamatu järelsõnas kirjutab Toomas Kiho, et Ilves astus Eesti vaimsele maastikule millalgi 1980ndatel ja sai sellel õige ruttu ka oluliseks maastikumärgiks (lk 262). Aga milliseks? Et mäge ära tunda, peab viibima orus, et vesi saaks moodustada jõe, peavad tal olema kaldad. Rahvaliitlane…
-
Valijamees ei saa olla kuidagi arvestuslik ühik ega potentsiaalse korruptiivse teo endastmõistetav sihtmärk. Ajakirjanikud, kes volikogude juhte lahterdavad ja seostavad näiteks Arnold Rüütli või Villu Reiljani brigaadi maakonnatuure omavalitsustegelaste äraostmisega, pole poliitilises korruptsioonis kahtluse alla seatavaid suure tõenäosusega oma ihusilmaga üldse näinud. Kui rääkida anonüümselt ja üldiselt, et omavalitsuste mehed ostetakse üles, nagu eelmisel korral aastal 2001, siis tundub lause lihtne ja ehk isegi paljudele usutav.…
-
Vaatamata sellele on pudelisse villitud vee müügiedu joogitootjate ja -müüjate rõõmuks lausa peadpööritav. Vesi kaalujälgijaile. . . .vaid 0 kilokalorit kui tahes suures koguse tarbimisel. Uppuge või ära, aga paksemaks te ei lähe! Loomupärane on muudetud kaubaks ja et veemüüjaid on enam kui üks, käib selleski vallas kibe konkurents. Vesi on maailmas kasvav probleem, kuid oh õnne, Eestis hoopis kasvav moeäri. Pudelivee müügimaht oli 2005. aastal 42,5 miljonit liitrit,…
