-
Vilde kahe daamiga, 1930. vilde muuseumi arhiiv
Eduard Vilde looming käis ühte jalga XIX ja XX sajandi vahetuse Euroopa ja Skandinaavia maade kirjandussuundumustega. Ta teoste n-ö karkassiks teisel loominguperioodil oli sotsialistlik ideestik, usk võrdsemasse ja inimväärsemasse ühiskonnakorraldusse, kui valitses tollases kapitaliseeruvas Venemaa lääneprovintsis. Kõrvutades Vilde linnaainelisi novelle ja jutustusi ajaloolise triloogiaga ning romaaniga “Mäeküla piimamees” (1916), ilmneb lõhe linna- ja maaelu kujutuses. Baltisaksa aadel mõjutas märksa rohkem…
-
Eduard Vilde muuseum 1946 – 2006
vilde muuseumi arhiiv
Vaid mõned aastad pärast Eduard Vilde surma (1933) algatati ajakirjanduses julge idee asutada kirjaniku mälestuseks memoriaalmuuseum. Üheks idee autoriks oli Vilde hea tuttav Johannes Vares-Barbarus. Mõttega haakus kohe ka kirjaniku lesk, 66aastane Linda Vilde, kes pakkus muuseumi asupaigaks Vildede viimast ühist korterit Kadriorus Kastellaanimajas Koidula 34 (nüüdne Roheline aas 3).
Keerulise aja tõttu ei leidnud julge idee esialgu isegi…
-
Mida sa arvad Vilde muuseumist kui haridusasutusest ja pühapaigast? On see piisavalt atraktiivne ja mida sääl veel võiks ette võtta?
Vilde muuseum on selles mõttes tore paik, et klassiku harda imetluse asemel pakutakse nüüd rohkem näidet kolmekümnendate aastate keskklassi kuuluva inimese elamisest. Vilde klubi üritustel pole ma kahjuks osalenud, kuid nende ettevõtmised on igati tänuväärt, sest Vilde oli ikkagi väga andekas jutukirjanik, milliseid meie väikesel rahval pole…
-
Eesti keel on jõudnud armutusse tarbimisühiskonda, Euroopa Liidu ametikeelte hulka, neoliberalismi bürokraatia-Mekasse ja veebikesksesse infoühiskonda. Segunevad vaba suuline dialoog ning SMSide ja veebisuhtluse kiirustav kirjalikkus, asjalik kirjavahetus ja kopipastajuriidiline ametitekst, mida seovad kantseleistambid.
Iga tekst, mis meie tunnetusviisi või maailmapilti vahendab, teisendab või loob, muudab keelt ka siis, kui selles uusi keeleüksusi ei leidu. Keelendite seosed teisenevad, kasutussagedus või tähendus muutub. Laenata sõnu on osati paratamatu, grammatikalaen…
-
Toomas Hendrik Ilves, Eesti jõudmine. Kõned ja kirjutised aastaist 1986 – 2006. Koostaja ja toimetaja Olari Koppel.
Varrak, 2006. 264 lk.
Toomas Hendrik Ilvese värske raamatu järelsõnas kirjutab Toomas Kiho, et Ilves astus Eesti vaimsele maastikule millalgi 1980ndatel ja sai sellel õige ruttu ka oluliseks maastikumärgiks (lk 262). Aga milliseks? Et mäge ära tunda, peab viibima orus, et vesi saaks moodustada jõe, peavad tal olema kaldad. Rahvaliitlane…
-
Valijamees ei saa olla kuidagi arvestuslik ühik ega potentsiaalse korruptiivse teo endastmõistetav sihtmärk. Ajakirjanikud, kes volikogude juhte lahterdavad ja seostavad näiteks Arnold Rüütli või Villu Reiljani brigaadi maakonnatuure omavalitsustegelaste äraostmisega, pole poliitilises korruptsioonis kahtluse alla seatavaid suure tõenäosusega oma ihusilmaga üldse näinud. Kui rääkida anonüümselt ja üldiselt, et omavalitsuste mehed ostetakse üles, nagu eelmisel korral aastal 2001, siis tundub lause lihtne ja ehk isegi paljudele usutav.…
-
Vaatamata sellele on pudelisse villitud vee müügiedu joogitootjate ja -müüjate rõõmuks lausa peadpööritav. Vesi kaalujälgijaile. . . .vaid 0 kilokalorit kui tahes suures koguse tarbimisel. Uppuge või ära, aga paksemaks te ei lähe! Loomupärane on muudetud kaubaks ja et veemüüjaid on enam kui üks, käib selleski vallas kibe konkurents. Vesi on maailmas kasvav probleem, kuid oh õnne, Eestis hoopis kasvav moeäri. Pudelivee müügimaht oli 2005. aastal 42,5 miljonit liitrit,…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/110806/2.jpg” align=baseline border=0>
-
“Džihaadi sõjamehed ei anna armu, olgu nende taustaks kristlus, islam või verine traibalism, ning ka neile ei tule armu anda.”
Kui külma sõja sümmeetrilised julgeolekuohud asendusid XXI sajandi asümmeetriliste ohtudega, jäi USA julgeolekupoliitika analüütikutel kaks võimalust: kas kohaneda uue julgeolekuloogikaga või asuda neid ohte teatud osas painutama harjumuspärasematesse raamidesse. Kui arusaadavaid või piisavalt intensiivseid ohte parasjagu polnud, tuli ohtudele anda arusaadav formaat ja ohtlikkus teadvustada. Selles 50…
-
Üritagem pronksmehe saatuse variante vaagides alljärgnevalt kaardistada selle taga peituvaid suhtumisi/komplekse.
Pronksmees koristatakse ära. Siin on kaks võimalust: esiteks see, et kõikidel on selle ebamugavust tekitava kuju pärast piinlik, isegi mittepõhirahvuse esindajatel, kelle lojaalsusele võiks see halba varju heita. Sellist käitumist ootaks endise sõjalise vaenlase puhul Moskvas, Washingtonis ja Pariisis ning enamiku riikide pealinnades, ennekõike koloniaalsõltuvusest vabanenud riikide puhul. Kas me kujutame ette, et Moskvas Kremli müüri…
