-
“Džihaadi sõjamehed ei anna armu, olgu nende taustaks kristlus, islam või verine traibalism, ning ka neile ei tule armu anda.”
Kui külma sõja sümmeetrilised julgeolekuohud asendusid XXI sajandi asümmeetriliste ohtudega, jäi USA julgeolekupoliitika analüütikutel kaks võimalust: kas kohaneda uue julgeolekuloogikaga või asuda neid ohte teatud osas painutama harjumuspärasematesse raamidesse. Kui arusaadavaid või piisavalt intensiivseid ohte parasjagu polnud, tuli ohtudele anda arusaadav formaat ja ohtlikkus teadvustada. Selles 50…
-
Üritagem pronksmehe saatuse variante vaagides alljärgnevalt kaardistada selle taga peituvaid suhtumisi/komplekse.
Pronksmees koristatakse ära. Siin on kaks võimalust: esiteks see, et kõikidel on selle ebamugavust tekitava kuju pärast piinlik, isegi mittepõhirahvuse esindajatel, kelle lojaalsusele võiks see halba varju heita. Sellist käitumist ootaks endise sõjalise vaenlase puhul Moskvas, Washingtonis ja Pariisis ning enamiku riikide pealinnades, ennekõike koloniaalsõltuvusest vabanenud riikide puhul. Kas me kujutame ette, et Moskvas Kremli müüri…
-
Tuletagem meelde, et tegelikult on avalikku “tarbimist” keelavat seadust senigi rakendatud harva ja kuidagi valikuliselt. Pole kuulnud, et politsei tülitanuks viisakaid kodanikke, kes vabas õhus kultuurselt tipsutavad. Pronksmehe juures paberkotist viina trimpavatele “vähemustele” on kaua lausa läbi sõrmede vaadatud. Tõsi, õllepudeliga punkareid on küll ajuti kongi topitud. Aga kahe põhikategooria, parmude ja snoobide puhul pole tegelikult vahet, kas seadus on uus või vana. Degenerantse alkohoolikulõustaga tüübid,…
-
Ross Terrill, “Uus Hiina impeerium”. Tõlkinud Andres Kask ja Lia Rajandi.Ilmamaa, 2006. 538 lk.
Laias laastus võib Hiina-teemalised raamatud jagada kahte kategooriasse: ühtedes kasutatakse pealkirjas sõnu nagu “draakon”, “tiiger”, “punane”, “maa ja taevas” – need kirjeldavad Hiinat kuidagi müstilisena; teistes kasutatakse sõnu, mis viitavad raamatu sisule. Terrilli “Uus Hiina impeerium” kuulub viimaste hulka. Siiski ei ole Terrilli raamat kuidagi käsitletav teadusliku uurimusena. Raamatus kohtab tihti autori enda…
-
Ja seetõttu arvan, et jutud rahvakultuuri kivistumisest või väljasuremisest on liialdatud, kuni jätkub selliseid kirega vanade tantsude tantsijaid, kes ei seo ennast ühegi rahvatantsuansambli ega tantsuõpetajaga ja õpivad tantse üksnes vaatlemise, järeletegemise ja parasjaguse partneri käe suunamise järgi. Ja seetõttu arvan, et jutud
“Folk on läbi,” lausus rohelise lava pealik Annika läbi mikrofoni ja võimenduse. Selles oli teatavat kergendust. Karmoškamängijad Toomas ja Meel panid pille kokku.…
-
Lõpuks ei ole ka selveri teenindaja kassast läbi minevast sortimendist lõviosa omal nahal proovinud nagu ka taaravastuvõtjalt ei nõuta vahenduses olnud sisu endast läbilaskmist. Viimased ongi tänaseks juba valdavalt automaatidega asendatud. Samas suunas tehti raamatulaenutuse küsimuses mõttetööd esimeste reformierakondlike kultuuriministrite ajal. Et millise vahendussüsteemi kaudu oleks odavam tuua raamatud keskusest lugejani, kas suvetuuride õllelaari sabas, kargona või eribussiga. Ahela muud komponendid oli kõike ise reguleeriv varakapitalistlik…
-
Ühes tankas palub sõber Ryōkani, et see kirjutaks hiinakeelse luuletuse; Ryōkan aga keeldub seda tegemast, kuni sõber pole hakanud temaga veini jooma. Niisugune nali jätab mulje, et askeesist ollakse üpris kaugel. Aga kas see on ikka tõsi? Eks ole paast vaid vahend ülearusest vabanemiseks, mitte aga eesmärk omaette? Siit edasi mõeldes sugeneb aim, et oleks võimalik leida askeesi tänapäevaseid vorme, mida ehk alati kohe ära ei…
-
Number 1 /2006.
Aastal 2000 retsenseerisin Sirbis suurekaustalist Eestit tutvustavat ingliskeelset pildialbumit “Estonia: A Land of Human Dimensions” ja leidsin, et kuigi raamat sisaldab häid fotosid ja oli kujundatud ja trükitud eeskujulikult, oli sel üks suur puudus – puudu jäi eestilikkusest. Eesti omapära, eesti loodus, ajalugu, kultuur ei tulnud vajalikul määral esile.
Hiljuti sain mitu ingliskeelse ajakirja Estonian Culture numbrit, mida annab välja Tallinnas paiknev Eesti Instituut. Heameelega…
-
Boriss Volodin, Maailma raamatukogude ajalugu. Tõlkinud Piret Lotman. Eesti Rahvusraamatukogu, 2006.
Oma küllaltki mahukas retsensioonis (Sirp, 14.VII) halvustab David Vseviov Boriss Volodini raamatut “Maailma raamatukogude ajalugu” ja seab kahtluse alla selle eestindamise mõttekuse. Kuna ma ei ole üksnes kõnealuse raamatu tõlkija, vaid ka kogu projekti algataja, seega vastutaja ja Vseviovi kriitika ei ole muutnud minu arvamust raamatust kui põhiliselt heast ja vajalikust raamatukogude ajaloo käsitlusest, ei ole…
-
Harold Lamb, Tšingis-khaan. Kõikide rahvaste valitseja.
Tõlkinud ja kommenteerinud Martti Kalda. Kunst, 2006.
John Man Tšingis-khaan. Elu, surm ja ülestõusmine.
Tõlkinud Tiia-Mai Nõmmik. Pegasus, 2006.
Sel aastal on meie lugejani jõudnud kaks Tšingis-khaani käsitlevat monograafiat. Sellist buumi ei oska ma kuidagi seletada. Võimalik, et tegemist on pimeda juhusega, võimalik, et vastupandamatu huviga ajaloo vastu, võimalik, et ihalusega kellegi-millegi suure ja vägivaldse järele. Lambi raamatu ingliskeelne originaal nägi päevavalgust juba…
