-
Eile algas neli päeva (13.–16.VII) vältav Võru folkloorifestival (pildil). Viljandi pärimusmuusika festival võtab teatepulga üle järgmisel nädalal (20.–23.VII).
Kevadel vaieldi Eestis tuliselt selle üle, mismoodi on ÕIGE tuljakut tantsida. Mullu koolitati vanade rahvalaulude esitajaid seda ÕIGESTI tegema. Selles mõttes on nii muistsetelt põlvedelt päritud tekst kui ka viis osa Eesti ajaloo tervikpildist, mida tänaseni ümber joonistatakse, et ÕIGE tulemus kätte saada.
Suured folkfestivalidki Võrus ja Viljandis ei lähe…
-
Ei ole päris selge (ja vaevalt kunagi lõpuni selgeks saabki), kas tšetšeeni sõjapealik Šamil Bassajev hukkus tema enda varutud lõhkeainet ettevaatamatult käsitsedes või saavad Venemaa riiklikud palgamõrtsukad selle “märja asja” ausalt oma kontole kirjutada. Igatahes, kui surm osutub faktiks, oli tegu tšetšeenide seni viimase vabadusvõitluse viimase suure nime lahkumisega. Järgneb väiksemate kangelaste periood, kuni uued suurnimed kaela kandma hakkavad, täpselt samamoodi nagu Jannseni halvatuse, Jakobsoni surma…
-
25 riigi juhid sõlmisid põhiseaduse leppe vähem kui kaks aastat tagasi. Ehk kõigi liikmesmaade juhid olid jõudnud üksmeelele, et Euroopa riikide edasise arengu ning konkurentsivõime suurendamise huvides tuleb mitmes valdkonnas, näiteks välis- ja julgeolekupoliitikas, tihedamat koostööd teha, protseduurireegleid lihtsustada ja otsustamise läbipaistvust suurendada. Ilmselt ei saanud dokument küll kõige õnnestunumat nime, sest põhiseadusega ei ole sel siiski suurt pistmist. 2004. aasta oktoobris Roomas alla kirjutatud lepe…
-
Juhust kasutades tänan professor Zetterbergi sõbraliku arvustuse eest.
-
Tõlgitud raamatust: Ernesto Laclau ja Chantal Mouffe, Hegemoonia ja sotsialistlik strateegia: radikaalse demokraatliku poliitika poole (Verso: 1985), lk 171-175.
See, mida neokonservatiivne ehk neoliberaalne “uusparempoolsus” vaidlustab, on üks teatav liigendus, mis on pannud demokraatliku liberalismi õigustama riigi sekkumist võitlusesse ebavõrdsusega ning Heaoluriigi rajamist. Selle muudatuse kriitika pole sugugi hiljutine nähtus. Juba 1944. aastal algatas Hayek raamatus “Tee orjusesse” raevuka rünnaku riikliku sekkumise ja majandusliku planeerimise mitmesuguste vormide,…
-
Täna asendab Nõukogude sõjakangelasi homoheroism. See kajastub ilukirjanduses ja võidab filmifestivalide peaauhindu. Ja kehalisus, kehafunktsioonidel põhinev identiteet on omaette eesmärk. Martin Kala tsiteerib 21. juuni Postimehes seoses homoseksuaalist Hollandi suursaadiku väidetava ahistamisega Thomas Ferenczi(t), kes Prantsuse päevalehes Le Monde ütleb, et on vaja aega, soovi ning midagi tõelise kultuurirevolutsiooni sarnast poliitika- ja sotsiaalelus, et muuta homoseksuaalsusega seotud suhtumisi ja tavasid.
Mõistekasutus “kultuurirevolutsioon” on kõnekalt ambitsioonikas. Kultuurirevolutsioon…
-
Tbilisi peatänaval saate kunstimuuseumis ühe pileti eest kaks elamust. Ootuspärase elamuse pakuvad Niko Pirosmani maalid, aga vapustav on ka muuseum ise, kus viimane remont tehti rublade eest. Gruusia kõige kuulsama kunstniku teoseid eksponeeritakse kirjeldamatult räpastel seintel, kuhu on kivistunud aastakümnete tolm ja mustus.
See muuseum iseloomustab hästi Gruusia probleeme – kodusõjast ja majanduslangusest räsitud riigis napib raha kõige jaoks. On mõistetav, et kui mullu lõppes rahvusteatris luksuslik…
-
Tõnismäe mälestussambaga maikuust peale seonduv on jaganud Eesti ühiskonna kaheks. Võiks ka öelda, et esimest korda pärast Laulvat revolutsiooni tõi Eestis elavate venelaste tegutsemine kaasa lõhe eesti kogukonnas endas. Selle lõhenemise taustal jäid teisejärgulisteks nii küsimus mälestussamba asukohast kui ka poleemika selle sümboolse tähenduse üle. Esikohale tõusid konflikti sisu ja selle reguleerimismeetodid (kui jutt peab tingimata olema just “reguleerimisest”).
Tõnismäe kriis on eeskätt meie avalikkuse kriis.…
-
Ahto Abner Noorte Jazzlauljate konkursi saateansambli trummimängija stipendium 5000
Siim Aimla Kirikukontsertide sarja “Mu süda, ärka üles” läbiviimine 10 000
Siim Aimla Noorte jazzlauljate konkursi saateansambli saksofonimängija stipendium stipendium 5000
Silver Ainomäe Tšelloõpingud Londoni Guildhalli Muusika- ja Teatrikoolis 12 000
Tauno Aints Ansambli Metsatöll ja RAMi kontserdikava “Raua needmine” seadete,
noodigraafika ja demode teostaja stipendium 18 000
Anne Alt Õpingud Gdanski Stanislaw Moniuszko nim Muusikaakadeemia klassikalise laulu
eriala magistrantuuris 12 000
Janel Altroff …
-
Ülev Aaloe Loomingu Raamatukogu tööstipendium
(Carl Henning Wijkmarki “Moodsa surma” tõlkimine) 8000
Vahur Afanasjev-Pitsal Avatud kirjandusseminari “Lätete pääl VII” korraldamine 10 000
Arvo-Jürgen Alas Arvuti ostmine 8000
Amar Annus Varakristlike “Saalomoni oodide” väljaandmine 10 000
Andres Ehin Svetlana Aleksijevitši raamatu “Tšernobõli palve” tõlkija stipendium 20 000
Kristiina Ehin Näidendi “Toonela viimane tedremäng” autorihonorar 10 000
Indrek Hirv Valikkogu “Surmapõletaja” autorihonorar 15 000
Alvar Jaakson Lasteraamatu “Laiskade laste raamat” autorihonorar 10 000
Mart Jagomägi …
