-
Vahepealsetel aastatel jõudsime pronkssõduri juures lilledepaneku ja viinavõtmistega ära harjuda. Siis aga märkasime, et järjest rohkem osaleb neil üritustel noori. Eestlasi haaras ärevus: mida need noored siis õigupoolest mõtlevad? On nad ikka lojaalsed Eesti Vabariigile?
Esimesed reaktsioonid olid täiesti nõukogulikud: maha võtta, ära keelata! Taibukamad siiski märkasid, et tegemist on millegi märgiga. Kuju võib ju maha võtta, ent asukoht võib endiselt jääda palverännakute kohaks. Ning kui ka…
-
Umberto Eco (koost) jt. Ilu ajalugu. Tõlkinud Maarja Kangro. Eesti Entsüklopeedikirjastus. Tallinn 2006. 439 lk.
Pealtnäha kuulub see raamat nn kohvilauaraamatute liiki. Igas peenemas kodus, kus muid raamatuid olla ei pruugigi, vedeleb diivanilaua alumisel riiulil ikka mõni suure formaadiga, raske, kaunis, hariv ja lõbustav pildiraamat. Senikaua, kui peremees kohvi keedab, pudelit avab ja veiniklaasi otsib, saab külaline pildiraamatut lehitsedes aega viita ja kohmetusega võidelda. Kohvilauaraamatute puhul on…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/090606/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Patrick Tierney seevastu väidab oma salvavalt kriitilises raamatus, et Chagnon manipuleeris välitööde käigus oma informantidega ning suurendas teadlikult vastuolusid yanomamöde hulgas, ässitades eri rühmi üksteise vastu üles, jagades mõnedele machete’sid ning fabritseerides teoses esitatud fakte ja väiteid. Lisaks süüdistab Tierney Chagnoni ja geneetikut James Neeli rõugete epideemia vallapäästmises yanomamöde hulgas 1968. aastal. Mis aga Tierney sõnutsi kõige hullem: Chagnoni “teaduslikule” argumentatsioonile tuginevat kirjeldust yanomamödest kui primitiivsest…
-
Ja ometi, ehkki peied olid peetud, järelehüüded hüütud ja varagi laiali jagatud, ei kadunud antropoloogia uurimisobjektid kuskile – kultuurid, kuigi muutunud, jäid alles. Muutus tabas aga väga teravalt antropoloogiat ennast. Koloniaalikkest vabanenud maades olid välitööd tunduvalt problemaatilisem ettevõtmine. Liiati hakkas mitte-lääne kultuuridest kirjutamise monopol antropoloogidel käest libisema: mitut masti maailmarändurid, ajakirjanikud, oma kultuuriliste juurte otsijad jpt hakkasid vahendama oma kogemusi kohtumisest kaugete kultuuridega. Kahanev ja värvikirev…
-
Missugune on teie arvates Eesti etnoloogia hetkeseis ja millised on peamised mured?
Art Leete: Eesti etnoloogia (ka kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia) olukord on põnevam kui kunagi varem. 1990. aastatest peale on esile kerkinud hulgaliselt noori uurijaid, viljakalt tegutsevad ka vanema põlvkonna uurijad. Käsitletavate teemade ring on avardunud ja mitmekesistunud. Samas aga kummitab Eesti etnoloogiat akadeemilise teaduse kitsas kandepind. Ajaloo instituudi etnoloogia sektor on hulk aega olnud teatud mõttes poolhääbunud…
-
Antropoloogiline lingvistika, tollal tuntud rohkem ühe osana antropoloogiast, oli Põhja-Ameerika uurimissuund, huvi selle vastu oli mujal olematu. Näiteks inglise funktsionalistlikus antropoloogias ei pööratud üldse tähelepanu keele ja keelekasutuse suhetele, kuigi vähemalt koolkonna tuntuim esindaja Bronislaw Malinowski rõhutas korduvalt keele tähtsust antropoloogia töövahendina.
Kõige tuntum antropoloogilise lingvistika uurimisvaldkond läbi aegade on olnud n-ö lingvistiline determinism ehk keeleline relativism. Selle teooria peaesindaja Benjamin Lee Whorf püüdis hopi keele3 alusel…
-
Mälu-uurijate üks radikaalsemaid samme on olnud piiri hajutamine ajaloo ja mälu mõiste vahel. Pärimuslike ajalugude esiletõus, aga ka ametlike ajalookäsitluste vahetumine (mõelgem kas või 1980. aastate lõpule Eestis) on toitnud ajaloo paljususe ideed. Mälu ja ajalugu on hakatud mõistma kultuuris põimunud fenomenidena, mida struktureerib “keele võim”. Näiteks mälu-uurimise vaatepunktist sisaldavad nii mälu kui ajalugu mütoloogilisi elemente, mis etendavad olulist rolli sotsiaalses (ja rahvuslikus) ideoloogias, õigustades ja…
-
I. M. Lewis on öelnud, et etnoloog on nagu šamaan, kes vahendab teistsugust, kauget, ligipääsmatut maailma oma ühiskonna liikmetele. Etnoloogi eesmärgiks (hinge-)rännakutel võõrasse (või oma) kultuuri on kergemini või raskemini tabatavate sfääride, sealhulgas religiooni tõlgendamine. See, mida nimetatakse religiooniks, on köitnud etnolooge distsipliini sünnist, XIX sajandist alates. Sageli on usundite uurimisega kaasnenud üleliigne eksotiseerimine, “teise” konstrueerimine. Mitte et erinevusi poleks, kuid nende erinevuste hea tõlkimine eeldab…
-
Tartu ülikooli etnoloogia õppetoolis visuaalset antropoloogiat õpetades keskendun küsimustele, kuidas uuritavat tegelikkust võimalikult täpselt fotole või videolindile jäädvustada ning mil moel seda töödelda ja edasi anda. Siinjuures pole eesmärk mitte niivõrd etnograafilise informatsiooni detailirohkus, kuivõrd teatud antropoloogilise mõistmise saavutamine. Järjest paremini mõistetakse, et antropoloogia peaks pöörama rohkem tähelepanu üksikindiviidile, tema ainulaadsele elu- ja kultuurikogemusele. Just isiklik kogemus on see, mille kaudu inimene õpib tundma ning kasutab…
