-
Seksuaalsus Eestis. Ajalugu. Tänapäev. Arengud. Koostajad Olev Poolamets, Elina Haavio-Mannila, Osmo Kontula, Kai Haldre. Toimetaja Ingvar Luhaäär. Eesti Akadeemiline Seksuoloogia Selts, 2006.
Autorite ja artiklite täispealkirjadega sissetrükkimine oleks raamatututvustuse kohta liiga palju ruumi nõudev ettevõtmine. Seetõttu nimetagem peamiselt raamatus esinevaid temaatilisi märksõnu: “seksuoloogia areng” (Imre Rammul), “seksuaalelu algus” (Osmo Kontula), “meeste seksuaalsus” (Meelis Sütt), “seksuaalkasvatus” (Kai Part), “laste ja naiste seksuaalne väärkohtlemine” (Lemme Haldre, Malle Roomeldi), “homoseksuaalsus”…
-
Eesti Kultuurkapital, Eesti Vabariigi kultuuriminister, Eesti Vabariigi peaminister, Eesti Vabariigi Riigikogu kultuurikomisjon, Eesti Kunstnike Liit, Sirp, Eesti Päevaleht, Postimees
Alustuseks teatan näitusel esinemisest loobumisest ja seletan, miks ma ei võtnud vastu Eesti Kultuurkapitali antud sihttoetust (S02-06/0053L, 14 000 krooni) minu installatsioonile Eesti Kunstnike Liidu aastanäitusel “Tehnobia”.
Minu projekti “Tehnobia” näitusele kvalifitseeris žürii, mille kohta esitasin kulkale EKLi tõendi. Mu installatsioonist oleks võinud tulla ainuke selle näituse avatud linnaruumis…
-
On natuke kahju, et Andres Adamsoni monograafia XVI sajandi Liivimaa ajaloos silmapaistvat rolli etendanud Taani printsist Magnusest on pälvinud kummaliselt vähe arvustajate tähelepanu. Ometi on tegu üsna ainulaadse raamatuga kas või seetõttu, et viimastel aastakümnetel on eesti ajaloolastelt seda perioodi lahkavaid uurimusi valminud üllatavalt vähe. Õieti on selle raamatu monograafiaks nimetamine võrdne libedale jääle astumisega, sest autor on teinud kõik endast sõltuva, et paigutada oma teos…
-
Postimehe arvustajad teevad Mart Laari raamatu “Sinimäed 1944” üsna maha (24. III). Samas tundub, et nad mitte niivõrd ei arvusta Laari raamatut, kuivõrd kõnelevad, mida oodanuks nemad seesuguselt raamatult. Mina jõudsin lugedes arvamusele, et Laari Sinimägede raamat ja möödunud aastal ilmunud “Emajõgi 1944” on parimad 1944. aasta sõjasündmusi Eestis käsitlevad raamatud pärast Arved Kalvo raamatut “Nemad vabastasid Lõuna-Eesti 1944. aasta augustis-septembris” (1972).
Kalvol oli Vene sõjaarhiivide materjalidele…
-
Rakenduskeeleteaduse mõistest
Rakenduslingvistika sai omal ajal alguse võõrkeeleõpetuse moodsatele teaduslikele alustele viimisest, sest just see väljundvaldkond on tugevasti mõjutanud arusaamisi keele toimimisest, selle uurimise põhimõtteid ja meetodeid. Siiani tsiteeritakse S. Pit Corderi niisuguse sisuga raamatut “Sissejuhatus rakenduslingvistikasse” aastast 1977. Umbes selsamal ajal sai rakenduslingvistika Eestis ka arvutuslingvistika tähenduse, sest nii kasutati seda terminit NLi ülikoolides.
Pisitasa on valdkond paljuski muutunud, arenedes käsikäes sotsiolingvistikaga. Viimane käsitleb keelt ühiskonna…
-
Selle näiva vasturääkivuse põhjus on järgmine. Ühelt poolt on nende kahe aasta jooksul Eestis tõepoolest sündinud palju rohkem lapsi: kui 2003. a oli neid 13 036, siis 2005. a 14 303, seega 1267 võrra rohkem. Teiselt poolt pole aga selge, mil määral on selle põhjuseks just nimelt vanemahüvitis. Esiteks oli sündide arv hakanud kasvama juba enne seda, kui vanemahüvitis, siis küll vanemapalga nime all, esmakordselt kõneks…
-
Ühiskondlikud väärtused kipuvad enamasti olema isikustatud, koonduvad isakujusse. “Isadega” on meil vastuolulised suhted. Vene aja “isakesed” mõjusid iseenese karikatuuridena. Vanema põlvkonna Eesti-aegsed “isad” olid surnud ja kandsid märtrioreooli. Laulva revolutsiooni ajal tekkinud potentsiaalsete “isade” konkurents jätkub tänagi konkureerivates “lähiajalugudes”. Ka alanud presidendikampaania nõuab isakuju. Võib muidugi küsida, et kui tegelikud kokkulepped jäävad kulisside taha ja laiem avalikkus valikuprotsessi mõjutada ei saa, mis tähtsust on siis presidendi-show’l…
-
Inimesed, kelle amet on uurida, kuidas haigeid paremini ravida, miks haigused tekivad või kui tihti üldse haigestutakse, ei saa hakkama ilma andmeteta, mida kogutakse inimeste ravimise ajal. Tihti kogutakse andmeid hoopis tervetelt inimestelt, et teada saada, kellena ja mis tingimustes on nad töötanud, palju teenivad, mida söövad ja joovad, mitme partneriga seksinud, kas suitsetavad, kui mitu tundi päevas kehalist tööd teevad. Mõnikord, kui on juhtunud mingi…
-
Oluline oleks luua ühendus, mille põhiülesandeks oleks jälgida inimtegevust eetilisest vaatepunktist. See võiks olla valitud kõige erinevama taustaga inimeste hulgast. Kuna niisugusel seltsingul ei saa olla poliitilist jõudu, ei saa tema seisukohad seaduslikult millekski kohustada. Aga just tänu oma sõltumatusele võiksid need esindada maailma südametunnistust, omada moraalset autoriteeti.
Tema Pühadus dalai-laama
Jakob von Uexkull saabub, nagu alati, sekundipealt, hõlmad lehvimas, nõustub tänulikult tassi Pu-Erhi teega ja võtab hoogsalt…
-
Kumu (ja iga avaliku haridusasutuse) “äriidee” on see, et inimesed tuleb majja sisse meelitada ja siis neid kõigi mõeldavate legaalsete nippidega seal sees võimalikult kaua kinni hoida. Kaheksatunnise tööpäeva jagu. Suur kunst ise võib ju ka tulevikus sündida ainult juhul, kui looja kõvasti kannatab, sealhulgas ka füüsiliselt – näiteks tühja kõhtu. Aga kunsti vaataja-nautija ei pea ilmtingimata sama kadalippu läbima. Kui vaatamine on piinarikas, siis jätab…
