-
Ilma valitsuse ja riigikogu selge tahteta ei saa ka keskpank suurt midagi ette võtta peale kommertspankadele rangemate piirangute kehtestamise laenuandmisel, aga selle sammu võimalik mõju on tühine. Inflatsiooni ohjeldamine on valitsuse töö ja ei saa öelda, et Eestis seda ei osataks teha, kui vähegi tahtmist oleks. Inflatsiooni allasurumisega tegelesid Eestis kõik valitsused 1990ndatel aastatel ja veel ka pärast sajandivahetust. Ja edukalt tegelesid. Pole teada, kas lihtsalt…
-
Eestluse keerdunud lapikruumiline iseloom. Strandberg 2006
Kroonik Henrikust oli eesti rahva eneseteadvusele üpris vähe kasu, kuni tema kirjapandut ei valatud ilukirjandusena rahvusliku omamüüdi osaks. Kirjanike abita ei oskaks me ehk tänapäevani Lembitut suureks riigi- ja aatemeheks ning Kaupot tüüpiliseks XIII sajandi kvislingiks pidada. Ajaloolased vaevad tänapäevani muistse vabadusvõitluse aja Vene ja Saksa anastusretkede kasu ja kahju Maa hõimudele, aga tänu Lauluisa vahendusele on raudmehed ja koerakoonlased salvestunud…
-
Päristeatri kohta kehtib üldjoontes seesama, mis meie rahva, riigi ja iseseisvuse kohtagi: et põrgulikult hästi on läinud. Ja ainult paremini kehtivate olude jätkudes saabki minna. Teater on ju suutnud aina tihenevas konkurentsis inimeste tähelepanu pärast kenasti toime tulla, statistika kinnitab seda. Kui sellist edetabelit kuskil peetaks, siis tõenäoliselt oleks Eesti vaatajatundide arvestuses 1000 elaniku kohta ülemaailmses võrdluses väga kõrgel kohal. Kui ümardatult käib iga eestlane korra…
-
Sarjas “Sirbi raamat” ilmusid korraga 10. ja 11. esseekogumik, Marek Voldi “Esteetikast” ja Toomas Pauli “Kontide kasulikkus”. Millal on järge oodata?
See on väga hea sari, millel, kui just puudusi otsida, on kaks häda. Esiteks see, et viimastel kuudel pole suudetud kinni pidada ilmumise regulaarsusest. Ja teiseks on terve hulk majanduslikke ja tehnilisi takistusi, mis ei ole lasknud sel sarjal seisusekohast sära saavutada. Kõigil seni ilmutatud autoritel…
-
David Harvey,
A Brief History of Neoliberalism. Oxford University Press, 2005.
David Harvey, kes on töötanud professorina nii Oxfordis, John Hopkinsi ülikoolis kui (nüüd) New Yorgi linnaülikoolis, on püüdnud ühendada tänapäeva maailma oluliste protsesside nagu globaliseerumine ja urbaniseerumine poliitökonoomilist käsitlust kultuurimuutuste uurimise ja mõtestamisega. Tema raamat “The conditions of postmodernity” on tuntud ka Eesti nooremate intellektuaalide hulgas. Nüüd on ta leidnud, et ilmselt viimase sajandikolmandiku üks olulisemaid…
-
Ei maksa siis vist imeks panna, et sama käib ka organisatsioonide kohta: ka nemad tahavad elada ning enamasti ka kasvada. Siin pole suurt vahet ärisektori ja avaliku sektori asutuste vahel. Ettevõtete puhul peetakse kasvutungi harjumuspäraseks ja loomulikuks asjade käiguks, sellega ei üllata kedagi. Paraku on levinud praktika kujutada selle tungi taga olevaid mehhanisme ette lihtsustatult. Tavapärase kujutluse järgi on kõige taga ahned aktsionärid. Arvatakse, et aktsionärid…
-
Tatlini III Internatsionaali monumendi lihtsustatud variant 1926. aasta maiparaadil Peterburis.
Vaevalt on mõni kommunismi siunav populaarne kriitik saanud läbi ilma kohustusliku arvamuseta, et tegu on rumala utopismi ja optimismiga, mille eest on makstud liigagi kallist hinda. Hinnasse puutuv on kindlasti õige, kuid muus osas võib põhjendatult kahelda, on piisavalt kommunistliku ideoloogia esindustekste, mis seda arvamust üldse ei kinnita. Selleks et mõista otsustavalt hukka kommunistide režiim ja…
-
(Times Literary Supplementis ilmunud katke Ian Thomsoni toimetatud Graham Greene’i artiklite kogust “Articles of Faith”, algus eelmise Sirbi tagakaanel)
Turret Cottage
6 Bethel Street
Norwich NOR 57E
19. august 1969
Lugupeetud Graham Greene,
mõni kuu tagasi lugesin esimest korda Teie esseekogumikku “The Lost Childhood” (“Kadunud lapsepõlv”). See tuletas mulle elavalt meelde meie juhuslikku kohtumist teekonnal Riiast Tallinnasse 193(?) aastal. Me jagasime taksot teel Rooma hotellist Riia lennujaama ja avastasime, et oleme mõlemad…
-
Neitsi Maarja sugupuu XIII -XIV sajandi vaimulikus käsiraamatus (fragment). Tallinna Linnaarhiiv, Cm 4, fol. 71v. Marius Peterson
Keskaeg on periood Euroopa ajaloos, mille käsitlemisel ristuvad erinevad huvid ja ootused. Umberto Eco on ühes võluvas essees “Unistades keskajast” eristanud koguni kümmet “väikest keskaega”, mille huvigrupid on endale aegade jooksul konstrueerinud, lisades, et see nimekiri pole lõplik (Vikerkaar 1998, nr 4-5). Nii otsivad keskajast lohutust arvukad passeistid, kes…
-
Marek Tamm, Tiina Kala, Juhan Kreem, Linda Kaljundi ja Marika Mägi 3. veebruaril Tallinna Linnaarhiivis.
Marek Tamm (M. T.): Kui räägime sündmustest Eesti ajaloos XII sajandi lõpus ja XIII sajandi alguses, siis esimesena tekib probleem, kuidas neid nimetada. Nii meie vanem kui uuem historiograafiline traditsioon pakub väga erinevaid mõisteid ja on selge, et sõnavara valik kujundab väga suurel määral ka selle, millistele järeldustele me jõuame.
Tiina Kala…
