-
M. Männik. Jüri Kuke mälestusmedal. 1990 (modelleeritud 1981). Pronks. D 68 mm.
Soome intellektuaal Matti Kurjensaari, kes suri meie pöördeaastal 1988 ega näinud enam järgnenud sündmusi, kirjutas 1973. aastal masendustundega: “Me teame mõndagi, mida ei teadnud Marx, Engels, Lenin. Me teame, mis on marksism võimu tööriistana. Meil on sellega juba üle poole sajandi kestnud kogemus.” Tema bilansi järgi polnud marksism vähendanud ei ahelate, julmuse, vihkamise, umbusalduse hulka…
-
ETV valis olümpia eel kanaleid. Õigupoolest küll võttis, mis anti. EMT otsib nagu iga teinegi 3G operaator maailmas näljaselt oma uuele platvormile lisaväärtust toovaid sisutooteid ning suusahullu Eesti puhul pole selles kontekstis väärtuslikumat maasikat kui tuttava eestikeelse saatekommentaariga olümpiaülekanded või ülevaateuudised. Nii sündis diil, mis tõi ETV-le justkui uue väljundi. “Eestis esmakordselt vahendame televisiooni otse-eetrit läbi mobiiltelefoni,” rõõmustas ETV juht Ainar Ruussaar EMT pressiteates. “Kui räägime…
-
Päristeatri kohta kehtib üldjoontes seesama, mis meie rahva, riigi ja iseseisvuse kohtagi: et põrgulikult hästi on läinud. Ja ainult paremini kehtivate olude jätkudes saabki minna. Teater on ju suutnud aina tihenevas konkurentsis inimeste tähelepanu pärast kenasti toime tulla, statistika kinnitab seda. Kui sellist edetabelit kuskil peetaks, siis tõenäoliselt oleks Eesti vaatajatundide arvestuses 1000 elaniku kohta ülemaailmses võrdluses väga kõrgel kohal. Kui ümardatult käib iga eestlane korra…
-
Sarjas “Sirbi raamat” ilmusid korraga 10. ja 11. esseekogumik, Marek Voldi “Esteetikast” ja Toomas Pauli “Kontide kasulikkus”. Millal on järge oodata?
See on väga hea sari, millel, kui just puudusi otsida, on kaks häda. Esiteks see, et viimastel kuudel pole suudetud kinni pidada ilmumise regulaarsusest. Ja teiseks on terve hulk majanduslikke ja tehnilisi takistusi, mis ei ole lasknud sel sarjal seisusekohast sära saavutada. Kõigil seni ilmutatud autoritel…
-
David Harvey,
A Brief History of Neoliberalism. Oxford University Press, 2005.
David Harvey, kes on töötanud professorina nii Oxfordis, John Hopkinsi ülikoolis kui (nüüd) New Yorgi linnaülikoolis, on püüdnud ühendada tänapäeva maailma oluliste protsesside nagu globaliseerumine ja urbaniseerumine poliitökonoomilist käsitlust kultuurimuutuste uurimise ja mõtestamisega. Tema raamat “The conditions of postmodernity” on tuntud ka Eesti nooremate intellektuaalide hulgas. Nüüd on ta leidnud, et ilmselt viimase sajandikolmandiku üks olulisemaid…
-
Ei maksa siis vist imeks panna, et sama käib ka organisatsioonide kohta: ka nemad tahavad elada ning enamasti ka kasvada. Siin pole suurt vahet ärisektori ja avaliku sektori asutuste vahel. Ettevõtete puhul peetakse kasvutungi harjumuspäraseks ja loomulikuks asjade käiguks, sellega ei üllata kedagi. Paraku on levinud praktika kujutada selle tungi taga olevaid mehhanisme ette lihtsustatult. Tavapärase kujutluse järgi on kõige taga ahned aktsionärid. Arvatakse, et aktsionärid…
-
Tatlini III Internatsionaali monumendi lihtsustatud variant 1926. aasta maiparaadil Peterburis.
Vaevalt on mõni kommunismi siunav populaarne kriitik saanud läbi ilma kohustusliku arvamuseta, et tegu on rumala utopismi ja optimismiga, mille eest on makstud liigagi kallist hinda. Hinnasse puutuv on kindlasti õige, kuid muus osas võib põhjendatult kahelda, on piisavalt kommunistliku ideoloogia esindustekste, mis seda arvamust üldse ei kinnita. Selleks et mõista otsustavalt hukka kommunistide režiim ja…
-
(Times Literary Supplementis ilmunud katke Ian Thomsoni toimetatud Graham Greene’i artiklite kogust “Articles of Faith”, algus eelmise Sirbi tagakaanel)
Turret Cottage
6 Bethel Street
Norwich NOR 57E
19. august 1969
Lugupeetud Graham Greene,
mõni kuu tagasi lugesin esimest korda Teie esseekogumikku “The Lost Childhood” (“Kadunud lapsepõlv”). See tuletas mulle elavalt meelde meie juhuslikku kohtumist teekonnal Riiast Tallinnasse 193(?) aastal. Me jagasime taksot teel Rooma hotellist Riia lennujaama ja avastasime, et oleme mõlemad…
-
Suur sõnaja andis need hõbevalgemad sõnad meile juba 22 aastat tagasi, otsekui ette teades, et just need on kõige vajalikumad ja paremad sõnad kasutamiseks neile, kelle kord ja kohus on märtsis 2006 talle järele hüüda. Lennart Meri oleks nagu teadnud, et just nii ongi vaja hüüda. Lohutult, kuid lõpuks ikka lootusrikkalt. Küllap teadiski, sest ta oli ajarändur. Võib-olla oli ta seda aega juba külastanud paljude muude…
-
Lennart Meri kuulub nende suure maailma riigitegelaste hulka, kes lisaks muudele vaimuomadustele oskasid end ka mõjusalt väljendada nii kirjas kui kõnes. Ühtlasi kannab ta Eesti omariikluse ja rahvusliku aate alusepanijate traditsiooni – paljud neist valdasid Sõna, olgu siis ajakirjanikutöös või muu ameti kõrvalt. Lennart Mere jaoks oli Sõna demokraatia tööriist ja vabaduse kandja, humanismi ülim avaldus.
Mõndagi inimese käekäigus on määratud väliste teguritega. Lennart Mere isa oli…
