-
Kui suur osa meie planeedi inimestest tegelikult elab tolle pateetilise ja ulja, noolena tulevikku suunduva aja ?sees?, klaasi ja betooni, börsiinfo ja tehnoloogiaimede ilmas? Või ideoloogide poolt vahule klopitud ?euroajas?, millest teatavasti ei tohi maha jääda või välja kukkuda, millega sünkroonis, ?lääne moodi? on soovitav mõelda? On?s poliitilises retoorikas domineeriv ülev-võimukas, põhiliselt makromajanduslik ajakontseptsioon tõesti kuidagi tõesem või tähtsam kui mingid muud? On ju inimesel veel…
-
Nii et ei ahista musta meest ühti üksnes ?suur valge isa?.
-
Siit võiks järeldada, et Euroopal puudub praegu identiteet, puudub kindel missioon maailma suhtes. Selles on kahtlemata tõetera. Vana Euroopa oma kunagiste koloniaalimpeeriumidega, Euroopa kui kahe suurema sõja vallandaja ning tallermaa ja seejärel kommunismi vastu võitlemise eelpost on minevik, uus Euroopa aga alles kujuneb.
(Muide, Ameerika kuulumist teiste riikidega võrreldes eraldi klassi ei näita üksnes Kyoto protokolli ja rahvusvahelise tribunali eiramine, sõjaline ja majanduslik võimsus, vaid…
-
Soome-ugri maailma kuuluvad maad ja piirkonnad, mille asukad räägivad Uurali keelkonna soome-ugri keelterühma kuuluvaid keeli. Siia kuuluvad Soome, kus räägitakse soome ja saami (lapi) keelt, Eesti, kus räägitakse eesti ja liivi keelt, Ungari, kus räägitakse ungari keelt, ning rida Venemaa koosseisu kuuluvaid vabariike ja ringkondi nagu Karjala, kus räägitakse soome ja karjala keelt, Komi, kus räägitakse komi keelt, Udmurdimaa, kus räägitakse udmurdi keelt, Marimaa, kus räägitakse…
-
Näiteks Eesti poliitilise eliidi mõtteline juhtfiguur Paks Valge Mees, kes elab reaalse või ka mõttelise tara taga ja käib aeg-ajalt selle tagant aborigeene sõimamas või manitsemas. Paks Valge Mees teab, et alguses oli Sõna ja Sõna on Jumala juures. Ta ei tegele pisiasjadega, vaid klassifitseerib ja tõmbab piire, kasutades selgeid, lihtsaid ja ülevaid kategooriad nagu lumpen, eliit, Issand Jumal, progress, allakäik jne. Vajaliku raha annavad talle…
-
Kui räägin pikast eeltööst, siis tegelikult oli see alanud juba enne iseseisvuse taastamist. Kultuurkapitali taastamise vajadusest räägiti hooti päris intensiivselt Eesti Kongressi kuluaarides. Tegutses töörühm, kes tutvus põhjalikult vastavate okupatsioonieelsete seaduste ja praktikaga. Pandi kokku eelnõusid, mis üritasid sobitada sõjaeelseid hoiakuid ja sätteid tegelike hetkevõimaluste ja veel kehtivate, kuid üksikküsimustes kaootilist paindlikkust ilmutavate ENSV mehhanismidega. Ma ei arva, et see tegevus olnuks kasutu ? juba üksnes…
-
Sirp arvab, et kindlasti on mitmed ETV vastuargumendid põhjendatud. Aga siiski on kahju, et laulupeo üks kulminatsioonihetk jäi otsepildis eestimaalasteni toomata. Laulupeorongkäigus valitsev ühtsustunne ja unikaalne meeleolu oleks seda väärinud. Ja kindlasti ootasid tuhanded televaatajad oma kodudes sellest osasaamist. Nüüd tuli laulupeo rongkäigu asemel vaadata, kuidas läheb Kristjan Rahnul ja teistel eesti sprotlastel Euroopa karikavõistluste superliigas, teadmisega, et samal ajal marsib Tallinna tänavatel kümme tuhat kaasmaalast.…
-
Reimani elu oli täidetud pidevast püüdlemisest ideaali poole, seda nii isiklikus elus kui kogu Eestis. Karmi luterlasena elas ta rängalt üle nii isiklikku ebatäiuslikkust kui Eestis jätkuvalt esinevaid puudusi. Reiman armastas eesti rahvast, kuid ilmselt just seetõttu pidas ta õigeks pidevalt selle puudustele tähelepanu juhtida. Peamisteks probleemideks polnud tema meelest seejuures mitte aineline puudus või nõrk haridustase, vaid rahva sügavamatest hingelistest omadustest tulenevad nõrkused.
Reiman ei…
-
Sirp kaldub arvama viimast. Täiuslikku süsteemi on niisuguses valdkonnas peaaegu võimatu leiutada. Halva ja hea (tõlke)kirjanduse vahele piiri tõmbamine on alati subjektiivne. Kes hakkaks teoseid indekseerima? Ja näiteks ka kõrgtasemega tõlk võib vahel ajaviiteks mõne krimka eestindada.
Need raskused ei tähenda kummatigi, nagu ei võiks mõelda praeguse süsteemi korrigeerimisele. Tagantjäreletarkusega võib öelda, et mõningaid disproportsioone oleks saanud ette näha. Ka hea kujundaja teeb kuus ühe…
-
Jalgpall on ülimalt emotsionaalne, erilist füüsilist võimet nõudev mäng, milleks on vaja vaistu ja pead sõna otseses mõttes. Vutti on võrreldud teatri ja härjavõitlusega, olen vedanud jalgpalli metafoori Jumala täringumänguga ja miks mitte nüüd siis ka (välis)poliitikaga. Ainult rohelise areeni superstaar pole eesmärgipõhine Machiavelli või eurokvoote tingiv Berlusconi, vaid puutsades matadoor ? alati tema ise, ihust ja hingest ühe eesmärgi nimel võitlev gladiaator. Eesmärgiks on lüüa…
