-
Prof. Mittelstrass, te olete teinud hiilgavat akadeemilist karjääri ning olete aktiivne mitmetes akadeemilistes ning teaduslikes organisatsioonides. Kõige seast, mida te teete ning kus osalete, torkab silma üks eriti tähelepanuväärne ja huvitav institutsioon: 2002. aastast olete Londonis asuva Academia Europaea president. Milles seisneb selle organisatsiooni tegevus ning millised on sealjuures teie ülesanded?
Akadeemia loodi aastal 1988 Euroopa teadusministrite ja Londonis asuva Royal Society poolt. Organisatsiooni sooviks on…
-
Autor alustab oma uurimust jesuiitide Liivimaale saabumise eelloost, jälgides Poola kuninga ja katoliku kiriku võimukandjate suhteid ning esialgseid suuri lootusi muuta Poola-Leedu äsjased vallutused vastureformatsiooni eelpostiks protestantlike Põhjamaade ning skismaatilise Venemaa vastu. Siinse katoliku piiskopkonna keskuseks sai Võnnu (Cesis), Riiga ja Tallinna pidi asutatama aga maa rekatoliseerimist toetavad jesuiitide kolleegiumid. Edaspidi jälgibki Vello Helk Tartu jesuiitide ajalugu kolme ajalõiguna: jesuiitide Tartusse saabumine 1583. aastal ja esimesed…
-
Võitlus grafitite vastu sobib orgaaniliselt Res Publica laiemasse rünnakuplaani üldnimetusega ?Kord majja!?. Rohke vabadus muudab meie noorsoo lodevaks. Kuna aga rahvas on pikkade aastate vältel grafititega kahjuks mõnel määral harjunud ja need on tema hallis talupoeglikus elukangas vähesed värvilised laigud, siis tuleks teostada likvideerimist järk-järgult. Kõigepealt tuleks keelata värviballoonide müük noortele alla 18 aastat ja pärast kella 23.00. Siis tuleks neile soolata tubli aktsiisimaks. Müüa tuleks…
-
Üks hiljuti Brüsselis avaldatud uurimus nendib, et nii teemad kui kandidaadid määravad praegustel valimistel 25 liikmesriigi siseriiklikud olud. (Sebastian Kurpas, Marco Incerti, Ben Crum. Preview of the 2004 European Parliament Elections ? EPIN Working Paper, No. 11, May 2004). Kurpas et al kinnitavad käibetõde, et tegemist on sisuliselt ?teisejärgulise siseriikliku mõõduvõtmisega?. Sama käibetõde ütleb siiski, et erinevalt tavavalimistest kalduvad hääletajad julgemalt valitsusparteisid karistama.
Vanas ELis…
-
Kindlasti kuulus niisuguste aegade hulka Eesti taasiseseisvumine, kui meie loovisikute aktiivsus oli legendaarne. Ent säärased ajad ei kesta kunagi lõputult. Kui olukord stabiliseerub, siis pöörduvad vaimuinimesed reeglina kergendustundega oma erialaste probleemide juurde. Nende asi oli strateegia, taktika on poliitikute rida.
ELi laienemine kuulub ilmselt paradigmaatiliste muutuste hulka. Ja niihästi Euroopas kui Eestis ongi kultuuriinimesed oma arvamust avaldanud. Aga mitte väga intensiivselt. See on märk. Mu meelest…
-
?Ökoloogia? sõna ise tuleb mõistagi samast kreeka tüvest, kust ökonoomia või ökonoomika (tõsi, ökoloogia-ökonoomia vahekord pole just sama, mis astroloogia-astronoomia oma). See kreeka tüvi on oikos, mis tähendab koda, maja, majapidamist, kodakondseid, perekonda, ka pühakoda. Nõnda võiks ökoloogiat piltlikult nimetada teaduseks looduse majapidamisest, nii nagu ökonoomia ehk eesti keeles majandusteadus uurib inimühiskonna majapidamist. Nii et kui ökoloogiale katsuda leiutada otsest vastet sarnaselt majandusteadusega, siis võiks see…
-
Mis üldse toimub ummikus peale tuututamise, tegelikult? Põhiline, ummikus inimestel jääb palju initsiatiivi üle. See vallandub mitmel moel: ühed otsivad asendustegevusi, teised kõrvalteid, kolmandad üritavad rammida. Vahet pole, kas tegu on sotsiaalse ja globaalse ummikuga või mõne tolli- ja piiripunktiga arenguriikide vahel. Asendustegevus on sama: varastatakse, juuakse ja kakeldakse, pakutakse ja tarbitakse intiimteenuseid, käiakse puu taga loodusega kohtumas. Samad on ka kõrvalteede otsimise mõte ja meetodid:…
-
-
Austatud pidulised! Täna on meil põhjust olla kahekordselt rõõmsad. Esiteks seetõttu, et taas kõneleb olemine eesti keeli, on ilmunud järjekordne teetähis Martin Heideggeri mõtteteelt. Kuid meile pole vähem tähtis see, et ümmarguse teetähiseni on jõudnud selle raamatu tõlkija, kes meie, üliõpilaste jaoks pole sugugi üksnes tõlkija. Hoolimata M. Heideggeri viibetest, et tõlkimine on alati ka tõlgitsemine, millega kõnealune tõlkija otsustavalt nõustub, peetakse tõlkijaid ometi sageli üksnes…
-
Meenub päikesest küllane kevadpäev, kõnelus Toomemäe nõlval, kõnelus meie õpetajaist, nooruslikult karm kõnelus. Mu sulnis kaaslane lausus: ?. . . . Matjus aga vahendab hoiakuid.? Lausus justkui hoiatuseks, et siis minna, päris ära minna, justkui teise ilma, uude ellu surra, jättes mulle siia oma rasked sõnad. Kas tänagi kõnelda hoiakutest? Mu toonane kaaslane on läinud, temaga otsesõnu rääkida ei saa, ta on läinud, ent, tunnen, vahetevahel ta mõtleb me…
