-
Just sellisena ei ole Esto TV sugugi erandlik, vaid pigem üsna levinud tõelusekirjelduse mudel, mille juured on meedias ja mille põhitunnused ongi vahendatus, libatõeluse tootmine ning ambivalentsus. Matkides ühiskonnakriitilist dokumentalistikat, ei olnud filmi aineks siiski ?elu ise?, vaid sõnalise ja pildimeedia läbinämmutatud standardid: jutlus (poliitiline retoorika ja rituaalid) ja kaklus (provotseeritud vägivallastseenid). Tähelepanuväärseim oli selle materjaliga ümberkäimise meetod ? seestpoolt õõnestamine osatamise, liialdamise ja moonutamise teel.…
-
Välisesinejatena tutvustasid oma kogemusi kultuurielu korraldamisel Euroopas Lars B. Andersson Uppsalast Rootsist ning Alessandro Bollo ja Stefano Bottoni Ferrarast Itaaliast. Kõik kolm esinejat on seotud ka konverentsi korraldamist rahastanud Euroopa Liidu raamprogrammi ?Kultuur 2000? toetatud projektidega ?Kohaliku festivali muutmine rahvusvaheliseks? ja ?Tartu-Turu kultuurisild?, mille käigus sai kaheksa Eesti festivali korraldajat osaleda kasulikel koolitustel koos partneritega Eestist, Soomest, Rootsist, Venemaalt ja Itaaliast. Konverentsil esitleti ka projekti tulemusena…
-
Alustagem tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise küsimusega. Eestis on väideldud selle üle, kas koondada kultuurielu suurtesse linnadesse või panustada rohkem regionaalsesse arengusse; ja samamoodi on linnades (nagu Tartus) väideldud, kas eelistada suurte kultuurikeskuste rajamist või linnaosade elu hoogustamist. Milline on suhtumine Euroopas?
Üht kindlat suhtumist pole, on palju erinevaid lähenemisi. Tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise vahel tuleb leida tasakaal, mis arvestab Eesti asjaolusid, näiteks asustuse hõredust väljaspool linnu. Inimestel, kes…
-
Õnneks andis Euroopa Kunstipärandi Foorumi president Dragan Klaic oma esinemises aimu ka päris kultuuripoliitikast. Ka sellest, kui miniatuurselt väike osa on kultuuril Euroopa Liidu eelarves ? promillides, mitte protsentides! Ehk just liituvad väikeriigid saavad seda osa suurendada, kuid selleks tuleb vältida mitmeid Euroopas läbi põetud ja alles põetavaid väärarvamusi, mitut aegunud poliitikat. Mõistagi oleks ennatlik ka Klaici puhul üldistusi teha. Tegu on siiski meiegi jaoks tuntavalt…
-
I
Mais 2004 said Euroopa Liidu järjekordseteks täisliikmeteks neli Kesk-Euroopa endist nn. sotsialismimaad, kolm NSV Liidu endist nn. liiduvabariiki, üks Jugoslaavia FV osariik ja kaks Vahemere saareriiki. Teise maailmasõja järgsele Euroopa lõhestatusele kaheks vastandlikuks leeriks tõmbas too triumfaalne ühinemine lõpliku ning pöördumatu risti peale.
Paraku ei lasknud argipäev ennast kaua oodata. Kahekümne viiest tükist kokku õmmeldud lapitekk ei osutunud ? eriti esimestel aastatel ? kuigi…
-
1. Lauses ?Enamus otsustab? tähendab sõna ?otsustab? mingi asja hääletusel üksnes ühe asjakohase võimaluse formaalset eelistamist teisele, valimiste korral aga valitud isiku kindlaksmääramist. Asja hääletusel otsustab enamus sel moel, et vastab kindlas sõnastuses esitatud küsimusele kas ?jah? või ?ei?. Lause ?Enamus otsustab? väljendab niisiis üksmeelt selles, et küsimuse lõplik vastus on vastavuses antud häälte enamusega. Kas seejuures konkreetses asjas ka tegelikult otsus langetatakse, sõltub lihtsa ja…
-
Strobe Talbott ja Bill Clinton õppisid kuuekümnendate lõpul Rhodesi stipendiaatidena Inglismaal Oxfordi ülikoolis ja elasid samas üürimajas. Kohustuslikus akadeemilises kirjatöös spekuleeris noor Clinton poliitilise pluralismi võimaluste üle NSVLis ja vene kirjanduse huviline Talbott uuris Vladimir Majakovski loomingut. Ülikooliaegne tutvus ei katkenud järgmisel paaril aastakümnel. Pärast Clintoni võitu 1992. aasta presidendivalimistel kutsus välisministriks määratud Warren Christopher (mõistagi tulevase presidendi soovitusel) Talbotti oma meeskonda. Algul oli viimane erisaadik-erinõunik…
-
Teie poole pöördub veel hiljaaegu raamatukoguhoidja (maa sool, nagu omal ajal öeldi) ametit pidanud teise Eesti esindaja. Oleme koos abikaasaga (kes muide on lillekaupluses müüja) olnud Teie talendi austajad Teie esimestest kirjanduslikest katsetustest peale. Leiame, et kui üldse keegi meie praegustest kirjameestest, siis nimelt Teie olete õiglase halastamatusega maalinud meie ette panoraami meie postsotsialistlikust tegelikkusest. Meie arvates on ka igati kohane Teie võrdlemine eesti rahvakirjaniku Oskar…
-
Ent asi on laiem. Patarei juhtum on mõistliku ja läbimõeldud riikliku ehitus-, isegi arenduspoliitika puudumise järjekordne näide. Veel pool aastat tagasi polnud Patarei renoveerimiseks vajalikud 171 miljonit krooni riigile mingi probleem. Enamgi veel, see kuulutati riiklikul tasandil lausa mõistlikuks otsuseks, nagu võis lugeda 20. aprilli EPst. Nüüd aga otsustas rahandusministeerium, et see pole majanduslikult mõistlik, kuigi rektor Ando Keskküla kinnitab, et akadeemia väljaarendamiseks ja kolimiseks kulub…
-
Võib püüda väita, et 11. III polnud ikkagi 11. IX. Aga pole midagi, mis osutaks, et kui Madridis oleks 191 inimese asemel hukkunud neid 10 või 20 korda rohkem, oleks reaktsioon olnud teistsugune. Hispaania aadressil kriitikat juhtinud USA konsensus oli, et tegemist on ohtliku lepituspoliitika ilminguga. Ometi pole olukord nii lihtne ning Ühendriikide reaktsioon näitab muu hulgas, et viimaste aastate lõhe Euroopaga on sügavam kui võrreldava…
