-
Milles nende manifesteerivus kõige selgemalt ilmneb? On kaks põhilist utoopiat, kui kõneks tuleb virtuaalse reaalsuse (küberruumi) ja subjekti suhe; ?kollektiivne aju? on kontsentreerinud need kahte lausesse oma kirjutise lõpus: ?Uus elu väljub informatsioonimerest. Avatud identiteediga masin.? Utoopia üks versioon on n.-ö. neojungiaanlik või new age?ilik: oleme muutuste lävel, sünnib uus inimene (?informatsioonimerest?); meil on kollektiivne aju, ühine intellekt, võrk, millesse kuulume (rõhutan, et ka Tomberg/Luuk/Walden kasutavad…
-
Küll aga saab seista selle eest, et kultuuri rahastamises valitseb oma sõltumatu loogika ja kultuuripoliitikud oma ?monumendid? pigem ikka enda leidlikkuse ja initsiatiivi kui kultuurirahastamise täieliku riikliku allutamise toel püsti panevad. Senised kultuuriministrid on aga üritanud rõhutada valitsuse ja ministri vastutust kogu kultuuripoliitika eest ja püüdnud järjekindlalt minimeerida laiemapõhjalise otsustamise osakaalu ja iseseisvust. Väljendugu see siis ministeeriumi töötajate kultuurkapitali nõukogudesse määramises või juba ette ära otsustatud,…
-
Maailmast kostab mõnda aega fanfaarihõiskeid, et külm sõda on lõppenud. Sel puhul meenub mulle ikka, kuidas Lennart Meri oma esinemistes enne Vene vägede Eestist väljaviimist kordas ceterum censeo?na, et Teine maailmasõda pole ühel Euroopa killul lõppenud. Tekib vägisi tahtmine teda matkida, et ka külm sõda pole Läti ja Eesti jaoks lõppenud.
Jah, topelttolle ei ole. Aga seda ei saa serveerida mingi enesekohase umbmäärasusena, justkui need…
-
1989. aasta rahvaloendusega võrreldes on tunduvalt suurenenud armeenlaste, aserite, t?et?eenide ja n.-ö. teiste Kaukaasia rahvaste arv. Samas väheneb kiirelt mordvalaste, ukrainlaste ja valgevenelaste arvukus. Valdav osa neist saab omal soovil ja Venemaa ?abil? venelasteks. Ja kui nüüd küsida, kus on hiinlased, siis võib näha, et kardetud hiinlasi nende Venemaa n.-ö. suurrahvaste seas pole. Ametlikult elab seal 2002. aasta rahvaloenduse järgi hiinlasi vaid 35 000. See aga…
-
-diskursuse objektide kohati liigset killustumist, rohkem või vähem universaalsete seletusmudelite (marxism, strukturalism) kadumise järelmõjusid ega iseenesest positiivse tähendusega relativismi põhjustatud kasvavaid kahtlusi. Kas tänapäeva ajaloolane võib veel taotleda õigust sõnastada osa mineviku ?tõest?? Kui lugeda üle Marc Blochi ?Ajaloo apoloogia ehk ajaloolase amet? (kirjutatud 1942 ? 1944), mille autorit ei saa paremagi tahtmise korral kahtlustada järeleandmises positivistliku ajalooteaduse illusioonidele, siis on hämmastav tõdeda, kuivõrd kaugel on…
-
Rahvuslikud huvid ja peldik, fekaalide lõppjaam? Huvitav, värske seos. Aga mõneti salapärane. Esiteks, peldik nimega Eesti Vabariik ju ongi juba Euroopa Liidu nimelise ideaalse katedraali osa. Koos sellest tulenevaga. Teiseks, kui siiski ei ole ja mingi arhitektuuriline avantüür alles plaanis, siis mis on pahade nimi? Ei ole kuulnud, et meil mingi vägev üldrahvalik kemmerguprojekt oleks kooskõlastatud. Igal Brüsselisse püüdlejal kuuldavasti omad mured: kuhu naine ja kass…
-
Asi pole mõistagi üksnes rääkimises, s.t. kohakaasluses väliskommentaatorina, vaid ikka võimude lahususes. Muidugi on välispoliitikas palju raskem kui mõnel muul alal fikseerida, kus lõpeb seadus ja algab täitmine. Ent vahel on ? näiteks Moskva liinil ? tundunud, et väliskomisjon on sekkunud probleemide harutamisse, mille konkreetsusaste peaks jääma neist allapoole. Kokkuvõttes arvab Sirp, et välisministeerium võiks olla natuke aktiivsem, iseäranis nii teotahtelise seadusandja puhul.
-
Nüüd oleme me Euroopas tagasi. Olemata siit ju iial lahkunudki, kaugenesime viiekümne nõukoguliku aasta jooksul euroopalikkusest paratamatult. Endisele Euroopa-fassaadile on nüüd muide kirjutatud McDonald?sist veel suuremaltki ?Kolumbus Chrisostomus?. Meie alles avastame oma uut vana Euroopat.
Euroopa imbub taas meisse ja meie temasse, nagu värvid niiskel akvarellipaberil.
Kuigi kõik on siin veel nii pooleli, ebaeuroopalikult räämas ja toores, on mul mitmeid sõpru Euroopa südamest, kes on tulnud…
-
Muidugi tundub see väga ebaökonoomne, energia raiskamine ja ebamõistlik. Aga Iraak ongi minu jaoks viimase aja suurejoonelisemaid tõendeid sellest, et inimeste ja riikide käitumist ei juhi mõistus, vaid kõik muu, eelkõige aga uhkus ja eelarvamus. Valgustuslik mõtteviis on alati lootnud, et inimesed käituvad valesti, sest nad ei tea, mis on õige käitumine. Näidake neile õiget teed ja nad käituvad õigesti. Tühjagi.
Seoses sellega ei saa mööda…
-
Mullu ilmunud ja juba kaheksasse keelde tõlgitud raamatu ?Terror ja liberalism? autor ning läinud reedel Tallinnas esinenud Paul Berman usub, et liberaalset demokraatiat on aktiivselt tegutsedes võimalik levitada üle maailma. Ta samastab radikaalsed islamiliikumised kommunistlike ja fa?istlike totalitaarsete re?iimidega ning arvab, et just seetõttu tajusid idabloki maad paremini nii Saddam Husseinist lähtuvat ohtu kui ka vajadust purustada tema totalitaarne re?iim.
Millal tekkis teil idee, et islamiterroristid…
