-
Ilusa mõttega positiivse omamüüdi vajalikkusest algas ka üks Jaan Krossi arvamus (EPL 7. VI). Miskipärast lõppes see tungivate soovitustega sulanduda kas Pätsi 1940. aasta või Gustav Suitsu 1917. aasta ideede kohaselt ? ja saada soomlaseks (?). Eestlaste sulandumise unistuses on üllatavat järjepidevust. On iseloomulik, et ka integratsiooni paljudest tähendustest valitakse eksimatult just sulandumise, kellekski teiseks saamise tee. Lahkesti ja ?humanistlikel kaalutlustel? näiteks kas või omaenese keeleruumi…
-
Me võime peaaegu lõputult kujutada teemasid, millest Barthes praegu oleks võinud kirjutada. Näiteks Michael Jackson või see, kuidas muudetakse esteetiliseks mustanahaliste sportlaste higi Nike reklaamidel. Või miks ka mitte Res Publica või too müüt, et Eesti naised on nii ilusad. Aga kuna Barthes ise neist asjadest kõnelda enam ei saa, siis võime me seda ise proovida. Tema annab intellektuaalse keele ? isegi kui me tema semiootilist…
-
Seega tuleks läheneda ühtede kaante vahele kogutud 55-le avaliku elu tegelase portreele kui tervikule, ühiskonna mudelile, mitte kui konkreetsete isikute/väärnähtuste kriitikale. Rõhutab ju Kivisildnik Nietzschet arvustades juba 1997. aastal tsitaati ?Ecce homo?st?: ?Ma ei ründa isikuid ? ma tarvitan isikuid üksnes kui võimsaid suurendusklaase, milles tuleb nähtavale üleüldine, ent salalik, ähmaselt silma hakkav häda?.2 See, et 12 kirjatükki 55st kiruvad Keskerakonda, ei tähenda poliitilist angaþeeritust, lihtsalt…
-
See ei ole sihilik, ses mõttes, et ma ei ole alustanud mitte raamatute avaldamist, vaid olen lõpetanud nende avaldamata jätmise, mis kestis umbes 6-7 aastat. See on lihtsalt meeldiv vaheldus. Kuna tegelikult on käsikirja raamatuks saamine kaunis ebameeldiv protseduur. Vähemalt minu jaoks. See sisaldab asjade järjestamist ja trükikojaga suhtlemist, raamatupoodidesse levitamist, millega ma tavaliselt ise hakkama ei saa, see nõuab abivägesid ja kirjastusi. Pärast arvustuste ootamine,…
-
Sellises kunstikontekstis on muutunud ka kaasaegse kunstiga tegelevate institutsioonide roll. Nad pole enam lihtsalt kunsti näitamise kohad, vaid eelkõige tootjad. Just nemad määravad selle, mida väärtustatakse selle kaudu, milliste kunstnikega nad töötavad, mida nad näitavad jne. Kuraatorid on need, kes loovad mingisugustki selgust äärmiselt mitmekesises ja rahvusvahelises kaasaegse kunsti pildis ühte või teist nähtust näituste kaudu avades. Kaasaegsest kunstiinstitutsiooni peaks võrdlema seega rohkem teatri või Eesti…
-
Teine, põhimõtteliselt erinev seletus ei näe rahva poliitikavõõrust dramaatiliselt, vaid positiivse normina. See ütleb, et iga normaalse inimese mõte liigubki vaid kodu, kõrtsi ja kapsamaa vahel, olmelises ja seltskondlikus lähiruumis. Selle versiooni elitaarsem võrdkuju on veiniklubi või tüüp glamuuriajakirjast, elumõtteks nahahooldus, autod, söömine-joomine ja ðoppamine. Probleemitsev või lihtsalt ?suures plaanis? mõtlemine on tolle muretu hedonistliku eluvaate kontekstis vaid märk ?probleemitseja? isiklikest muredest ja saamatusest.
Nende…
-
Prof. Mittelstrass, te olete teinud hiilgavat akadeemilist karjääri ning olete aktiivne mitmetes akadeemilistes ning teaduslikes organisatsioonides. Kõige seast, mida te teete ning kus osalete, torkab silma üks eriti tähelepanuväärne ja huvitav institutsioon: 2002. aastast olete Londonis asuva Academia Europaea president. Milles seisneb selle organisatsiooni tegevus ning millised on sealjuures teie ülesanded?
Akadeemia loodi aastal 1988 Euroopa teadusministrite ja Londonis asuva Royal Society poolt. Organisatsiooni sooviks on…
-
Autor alustab oma uurimust jesuiitide Liivimaale saabumise eelloost, jälgides Poola kuninga ja katoliku kiriku võimukandjate suhteid ning esialgseid suuri lootusi muuta Poola-Leedu äsjased vallutused vastureformatsiooni eelpostiks protestantlike Põhjamaade ning skismaatilise Venemaa vastu. Siinse katoliku piiskopkonna keskuseks sai Võnnu (Cesis), Riiga ja Tallinna pidi asutatama aga maa rekatoliseerimist toetavad jesuiitide kolleegiumid. Edaspidi jälgibki Vello Helk Tartu jesuiitide ajalugu kolme ajalõiguna: jesuiitide Tartusse saabumine 1583. aastal ja esimesed…
-
1995. aasta augustis-septembris läbis 18 eesti meest ja 5 naist eesotsas kapten Riho Randojaga Livonial Loodeväila. Esmakordselt Eesti ajaloos ja samal hooajal koguni kaks korda ? idast läände ja läänest itta. Südametohtril Rein Vahisalul, kes on käinud sama kaugel kui mitmed nimekad baltisaksa arstid-meresõitjad, oli sama laevaga varem juba lõunamandril käinud. Nüüd avanes talle harukordne võimalus näha Arktikat.
Turiste vedamas
Eestlased ei läinud moodsa ajastu…
-
Veel üks kõrvutus, leitud 3. juuni Äripäevast. Eksisteerib asutus, kümme aastat riigile absurdselt kõrge hinnaga ja avaliku konkursita autonumbreid valmistanud AS Number, mille üks omanik on teede- ja sideministeeriumi ekskantsleri Ruth Martini elukaaslase (NB, mitte abikaasa!) Enn Sarapi poeg Toomas, kes on koos isaga ka kõnealuse aktsiaseltsi neljaliikmelises nõukogus. On selgunud, et üle kolme miljoni krooni dividende teeninud ASi tegevus võib sisaldada ?kuriteo tunnuseid?. Jah, Kaevatsi…
