-
Kui ma kinosaali sisenesin, mõtlesin, et tegemist on Hollywoodi tavalise sõjamäruliga, kus kõik sündmused ja tegelased on esitatud üsna üheplaaniliselt ja läbi mustvalge prisma. Reklaam ütleb, et tegevus toimub Iraagis, liitlaste sissetungi ajal aastal 2003 ja et peategelane on armeeohvitser, kelle otsene ülesanne on leida üles Iraagi väidetavad keemiarelvavarud. Sellise sissejuhatuse mõjul ootasin kaheldava väärtusega filmi, kus tinase ilmega Matt Damon taas kurjameid klobib ja maailma…
-
Väga infomahukas, kuid sellega mitte koormavaks muutuv film algab aga ühest kaugemast septembrist, aastast 1939, kui Punaarmee sai Eestile peale surutud paktiga siia vabastama tulla. See on kurb tõsiasi, sest järgmisel aastal Eesti ju tõepoolest vabastati vabadusest, kapitalismist, iseseisvusest ja . . . . Kuni kahe aasta pärast tulid uued vabastajad, keda vahepealsete õuduste tõttu võeti vastu juba lillega ja „taas oli üks vana saksa ordu- ja hansalinn meie…
-
Maailmafilmi festival on oma seitsmeaastase eksistentsi jooksul jõudnud kujuneda professionaalseks ja arvestatava rahvusvahelise tasemega kultuurisündmuseks. Eesti Rahva Muuseumi näitusehoonest, kus kord alustati, on viimastel aastatel kolitud Athena kultuurikeskusse ning sel aastal oli külastajate parema elamuse nimel kohale toodud lausa modernses HD-kvaliteedis filminäitamist võimaldav aparatuur. Nagu varemgi nii oli ka seekord festivali pärusosa arvukad arutelud autoritega, keda oli kohal uskumatult paljugi – saabunud olid nad seejuures enamasti…
-
Teatavasti oli antiikmaailma suurim raamatukogu III sajandi alguses eKr asutatud Aleksandria raamatukogu umbes 700 000, peamiselt kreeka kirjandust sisaldava papüürusrulliga. Peategelaseks on Aleksandria muuseumi viimase juhataja Theoni tütar Hypatia (Rachel Weisz), Ateena koolkonda kuulunud silmapaistev (ateistlik) naismatemaatik, -filosoof ja -astronoom, kes märtsis 415 valesüüdistuse alusel tapeti. Hypatia ise oli pagan, ometi on mitmed kristlikud autorid teda hiljem võrdlemisi kõrgelt hinnanud. Intelligentse naise nõuannete ja soovitustega olevat…
-
„Variautor” on muidugi igati kenasti tehtud ja läbivalt pingestatud film, ent jääb siiski maha Polanski parematest töödest – nõnda võib Berliini festivali parima lavastaja tiitlit mõista kunstilise tunnustuse kõrval ka filmimaailma solidaarsust ja toetust kinnitava žestina režissöörile. „Variautori” puhul on Polanski kui autori vari ilmekalt esil. Ühest küljest on sellised seosed seltskonnaajakirjanduse leib, teisest tükivad nad siin vägisi esile, kuna Polanski kuju on tihti ümbritsenud hämarad…
-
Kes aga esimest osa näinud, kohtab triloogia teises osas paljusid eelmisest filmist tuttavaid tegelasi, eesotsas asotsiaalse, kuid geniaalse Lisbeth Salanderi (Noomi Rapace) ja uuriva ajakirjaniku Mikael Blomkvistiga (Mikael Nyqvist). Sedakorda lähevad asjad nii, et Stockholmi politseil tuleb hakata lahendama kolme lühikese aja jooksul sooritatud mõrva. Tapetud on Mikael Blomkvisti kolleeg, tolle naine ja Lisbeth Salanderi hooldaja ning üllatuslikult osutub esimeseks ja pikaks ajaks ka ainsaks kahtlusaluseks…
-
Pole tähtis, kumb seltskond on suurem: kas need, kes teavad ja mõistavad, või need, kes on nõus kaasa sammuma. Kui nad koos ületavad kriitilise massi, mis vajalik ühe kultuurisümboli tekkimiseks, on staatuse küsimus otsustatud. Helilooja Erkki-Sven Tüür on tänases Eestis päris selgesti üks selliseid kangelasi. Keegi ei pea juurdlema küsimuse üle, miks tehti temast film. Või kui küsida, siis nõnda – miks alles nüüd? Tüüri muusikat…
-
Nähtus ise ulatub muidugi kaugemale minevikku, ent siin vaadeldav „Rahva vabadus” on oma vormilt eelkõige sotsrealistlik. Juba pealkiri lõhnab selle järele. Kas keegi mäletab filmi „Rahva tahe”? See kujutab bolševistlikust vaatepunktist 1940. aasta sündmusi Eestis, on täis häbitut valet, ent esteetilises ja professionaalses mõttes ületab see laimuteos mäekõrguselt „Rahva vabaduse”.
Nüri ülistamine
Sisu poolest on muidugi teisiti. „Rahva vabaduses” püütakse kiita siiski seda, mis on kiitmist väärt, nimelt…
-
Mida andis Leningradi Kinoinseneride Instituut?
Ennekõike andis ikka kõrghariduse. Läksin Leningradi tänu oma raadioehitamise fanatismile, sest tõsi ta on – poisikesest peast olin raadiohull. Kuuendas klassis tuli see haigus peale. Eestikeelset erialakirjandust selle kohta peaaegu üldse ei olnud, hakkasin raamatukogust laenutama venekeelset raadioajakirja ja seal äkki ilmus sabas reklaam, et Leningradis Pravda tn 13 on Leningradi Kinoinseneride Instituut. See pidi olema seitsmendas klassis, kui ma äkki…
-
Filmikunstis meenutab Larsson Hitchcocki, kes veel 1950.-60. aastatel kasutas kaugplaanides postkaardilikult täpseid ja detailseid vaateid (näiteks „Lindudes”) ega tahtnud kuidagi omaks võtta fokuseerimist. Larsson elustab XXI sajandi alguse lohakal ja räpakavõitu ajastul romaanikirjutamise suure kunsti, mida tegelikult on vallanud vaid väga vähesed. (Meie kaasmaalastest ehk Bernard Kangro, Kross ei kirjuta ju romaane, vaid lugusid.) Seda elustamist tunnistada on seda veidram, et autor Stieg Larsson lahkus meie…
