Toeta

Kirjandus

  • Kes on soome-ugri kirjanik?
    Soome-ugri kirjanike kongressil esinesid tänavu esimest korda nganassaanid. Valeria Bolgova (vasakul) tõdes, et nganassaanide traditsiooniline eluviis on hävimas, ning rääkis ka nganassaani keele raskest olukorrast. Üks viimaseid nganassaani keele kõnelejaid Nina Tšuntšunar (paremal) esitas laulu ning šamaani loitsu.
    Pille-Riin Larm

    Kes on soome-ugri kirjanik?

    Haritlased ei saa pidada silmas vaid oma huvi. Haritlaskond kannab vastutust oma rahva keele, kultuuri ja lõppude lõpuks rahva allesjäämise eest.

    János Pusztay
    5 minutit

  • „tundsime selgelt et lõhname nagu palverändurid“

    Ungari avangardisti Lajos Kassáki poeem mõjub nagu lahtine haav – ühtaegu lummavalt ja eemaletõukavalt, köitvalt ja kohutavalt.

    Jalgsirännak näib tänapäeval olevat välja suremas. Tõsi küll, matkamine on ikka moes ja selle jaoks rajatakse spetsiaalseid matkaradu; loodusparkides kõnnitakse tähistatud aladel, mõnes paigas saab pikalt jalutada piki mereranda, ja muidugi võib teha pikki rännakuid suurlinnade tänavatel, püüdes valida müravabasid lõike. Aga rännata jala linnast linna,…
    Hasso Krull
    7 minutit

  • Friedebert Tuglase nimeline tänav Ukrainas

    Eesti iseseisvuse taastamise päeva tähistati ka Ukrainas. Üks eriline sündmus leidis seal aset 19. augustil: kui seni kandis Friedebert Tuglase nime tänav Tartus ja Põlvas, siis nüüd on selline tänav ka Põhja-Ukrainas Tšernigivi oblastis Itšnja rajoonis Monastõrõštše külas.
    Varasem Škilna ehk Kooli tänav nimetati ümber Ukraina Friedebert Tuglase nimelise Kirjandusseltsi (Украïнське Лiтературне Товариство iменi Фрiдеберта Тугласа) eestvedamisel. Selts on loodud selleks, et elavdada Eesti ja Ukraina kultuurisidemeid, aidata…
    1 minut

  • Armastusväärsete dinosauruste radadel

    Baltisakslaste memuaaride tõlge on hädavajalik, põnevast ajaloomaterjalist pakatav teos. See on sobilik nii teadlasele kui ka lihtsalt ajaloohuvilisele.

    Viimastel aastatel on elavnenud huvi Eesti baltisakslaste vastu: huvi pakuvad omaaegne mõisaelu ja -majandus, perekonnasidemed ja elulood, kirjandus ja teadus. Avastame baltisakslaste kultuuri nii innukalt ja särasilmselt, nagu mõni paleontoloog seni teadmata liikide luid. Baltisakslastest on saanud meie dinosaurused. Varem kardetud ja vihatud, allutatud süngele…
    Boris Veizenen
    7 minutit

  • eesti kirjanik 2017

    märkmeluuletused

    *
    naisluuletajad rsk
    on ulluks läind
    nõuavad oma ridade eest
    kaubamaja seintel
    350 euri näkku
    kuulen auto tagaistmel
    alatskivi poole sõites
    bitches & money
    money & bitches
    mis muud
    kas kirjandusringkond
    ise ka teab et kõlab nagu
    raadiost lastav
    odavkommerts hip-hop
    video did not kill the radio star
    *
    istud paneelil
    kus peab rääkima
    „moodsast“ luulest
    ja nagu alati peab tõdema
    luule lennaku ikka mesipuu poole või muidu
    *
    ainuke koht kus
    saab päriselt teada
    kes pärisluuletaja on
    (päris)naistepeldik
    istud ukse taga potil
    kuulad hinge ja pissi
    kinni pidades
    et sina see ei ole
    *
    iga…
    Sveta Grigorjeva
    1 minut

  • Aasta kirjanik 2017 on Mihkel Mutt

    Liivi muuseumis peeti taasiseseisvumispäeva eel festivali „Eesti kirjanik 2017“.
    Tänavune keskne teema oli kestmine ihus ja vaimus. Üles astusid Vahur Afanasjev, Maimu Berg, Sveta Grigorjeva, Andrei Hvostov, Maarja Kangro, Tanar Kirs, Mihkel Kunnus, Mihkel Mutt, Mari Niitra, Carolina Pihelgas, Birk Rohelend, Jürgen Rooste, Johanna Ross, Anti Saar, Tõnis Vilu ja ansambel Alam-Kolkaküla Euroopa Asjade Komitee.
    Aasta kirjanikuks kuulutati Mihkel Mutt, kelle sulest on kahe festivali vahel ilmunud…
    1 minut
  • Siin ma nüüd olen!
    Võin enese kogemuse põhjal öelda: ei ole väga lihtne saada lihtsaks. Hirm on ju lihtne olla, hirm on ka ehtne olla, eks ole.
    2 × Piia Ruber

    Siin ma nüüd olen!

    Vladislav Koržets: „Mentaalselt elame ikka veel keskajas. Üha keskajamaks ta kohati läheb, eriti inimestel, kellel puudub vahetu kontakt loodusega, ürgtegelikkusega, primaarse olemasoluga.“

    Jürgen Rooste
    10 minutit

  • Hans Luik 26. III 1927 – 13. VIII 2017

    Tavalised algussõnad: lahkus pärast pikka rasket haigust – need oleksid võimalikud ka Hans Luige puhul, just niimoodi see oli. Aga ometi tundub õigem, kui ütleme teisiti: pärast pikka, keerukat, sündmusrohket, püüdlustest ja saavutustest tulvil elu lahkus 13. augustil 2017 Hans Luik, proosakirjanik ja dramaturg, stsenarist ja kirjastaja, Luikede dünastia tala.
    Sündinud 26. märtsil 1927, kasvades Eesti Vabariigi edukas perekonnas, sai ta juba poisipõlves aimu sellest, et ainult…
    2 minutit

  • Mõtete korjeaeg

    Eeva Park: „Õnn on midagi, mis tuleb lihtsalt ära tunda ja suureks mõelda.“

    12. augustil peeti Võtikveres kirjandusküla päeva alapealkirjaga „Kirjanduse ilu, haldusreform ning Soome juubel“. Võtikvere kirjandusauhinna, Elise Rosalie Auna nimelise tunnustuskirja pälvis Eeva Park. Varem on selle saanud Leena Kurvet-Käosaar ja Ly Seppel. Uurisin värskelt laureaadilt auhinna, tema teoste ja tegemiste kohta.
    Olete varemgi saanud mitu kirjaniku nime kandvat auhinda: novelli „Juhuslik“ on tunnustatud…
    Pille-Riin Larm
    3 minutit

  • Hea ja mõru

    „Sadam“ mõjub Eda Ahi seni tõsiseima ja mõtlikema, kohati koguni melanhoolse raamatuna.

    Esikkogu järgses intervjuus toonitas Eda Ahi mänglevuse ja lõbususe tähtsust oma loomingus.1 Tollal raamis sellist loomekäsitust tabavalt ainuüksi luulekogu pealkirjaga kehtestatud kujund: maskiball, mis lubas korraga elegantseid ja õrritavaid pöördeid nii temaatikasse, meeleollu, tähendustesse kui ka poeetilistesse võtetesse ja vormi, aga iial mitte üheselt kerget nalja ja naeru. Ahi lustlik mänglevus…
    Brita Melts
    5 minutit
Sirp