Ben Highmore: „Kui tahame, et rahvas oleks demokraatiasse kaasatud mitte ainult nelja aasta tagant, vaid iga päev, siis tuleb leida viise, kuidas ta oma olukorda, lootusi ja unistusi paremini mõtestaks.“
Juuni lõpus toimus Tartus mänguasjamuuseumis ja kirjandusmuuseumis sümpoosion „Kodukujutlused Nõukogude Eestis: kultuuripraktikad ja inimkogemuse ainutisus“. Teadusliku aruteluvormiga eksperimenteerinud plenaarettekande pidas Briti kultuuriuuringute juhtivaid teadlasi, Sussexi ülikooli professor Ben Highmore.
Prof Highmore oli lahkelt nõus jagama oma…
Armin Kõomäe novellikogu „Minu erootika saladus“ saaks muusikaalbumina päris korraliku skoori.
USA päevaleht Wall Street Journal kirjutas hiljuti meeskirjanikest, kes olid avastanud, et naispeategelasega psühholoogiliste põnevike populaarsuse laineharjal surfamiseks tasub võtta endale sooneutraalne kirjanikunimi.1 Žanri viimase aja tuntuimateks näideteks on kinolinalegi jõudnud Gillian Flynni „Kadunud“ ja Paula Hawkinsi „Tüdruk rongis“. Flynn ja Hawkins on küll pärisnime alt kirjutavad naisautorid, kuid sooneutraalse pseudonüümi puhul…
Esimene kohtumine loeb. Minu esimene kohtumine Siim Paukliniga – tema luuleridade kujul – toimus Tallinna Viru keskuse Rahva Raamatus varakevadel. Lehitsesin Pauklini teist luulekogu „Viis ürgelementi ja koer“, ja mind rabas üks luuletus: okastraataed hoiab / kullerkupud / kullerkuppudest lahus (lk 51). Siiamaani kummitab. Metsik, võimas okastraadine luuletus. Olen Pauklini haikudest ja haikulikest luuletustest koosnevat kogu lugenud juba mitmeid kordi ja ikka tegelikult selle üheainsa luuletuse pärast.
Tundub, et Pauklin…
Siim Pauklin: „Teadlasena püüan mõista, kuidas inimene ja maailm toimib. Sama eesmärk on mul ka ilukirjanduslike tekstide puhul.“
Siim Pauklin (1982) on huvitav nähtus eesti kirjanduses. 2011. aastal ilmunud debüütkogule „Aheldatud Jõgeva“, mis oli ka Betti Alveri nimelise kirjandusauhinna kandidaat, järgnes pikk vaikus. Nüüd on aga Pauklinilt korraga ilmunud luulekogu „Viis ürgelementi ja koer“ ning segažanriline raamat „Ahela ots ehk Jooksus inimene“.* Mõlemas…
Jüri Kolgi „Roheline suits“ ei ole (mosaiik)romaan. Tegu on meie ühe isikupärasema kirjaniku teravmeelse raamjutustusega.
Nii: Jüri Kolk, „Roheline suits“. Kartes rikkuda avastamisrõõmu, ei taha loo sündmustiku ja sisu kohta öelda rohkemat, kui et selleks on üks kummaline pantvangistamine Vatikanis ja sellega otseselt või kaudsemalt seotud isikute reaktsioonid, mõtted ja käitumised. Sündmustikku ise on pigem vähe ja keskendutud on rohkem tegelaste sisemaailmas toimuvale.…
Indrek Kofi loomingut läbiv joon on autori ilmumise ja kadumise, säramise ja varjul olemise dihhotoomia.
Indrek Koff on fenomen – seda nii sõna eesti keeles juurdunud tähenduses (haruldane nähtus, ebatavaliste võimetega inimene1) kui ka ühes kreekakeelses tähenduses (sõnast φαίνω, nähtavaks saama, ilmuma). Fenomen on see, mis on haruldane, ja fenomen on see, mis kellelegi nähtavaks saab. Et miski saaks aga nähtavaks saada, peab ta…
Rahva Raamatu veebipood pakub praegu järgmisi raamatuid, mille pealkirjas esineb sõna „inglid“. Mõne nullindatel ilmunud teose tiraažid on siiski juba läbi müüdud või ei ole enam saadaval:
• Billy Graham „Inglid“, 2015.
• Terje Möldri, Taavi Möldri „Inglid meie elus“, 2016.
• Katariina Tammert „Inglid ja kelmid. Rannaromaan“, 2016.
• Lorna Byrne „Inglid minu juustes“, 2011 (ei ole saadaval).
• Dan Brown „Inglid ja deemonid“, 2000.
• Aive Antsov „Inglid ja planeet“,…
Aare Pilv julgustab lugejat kuulatama iseend ning astuma seeläbi vastu paratamatusele.
Eelmisel suvel Bulgaarias puhkusel olles vaatas mulle mahlapudeli korgi alt vastu lause „Каквото и да става, не спирай“. Ja ehkki selle täpne tõlge oleks „Mis iganes ka ei juhtuks, ära jää seisma“, seostus see minu peas pigem mõttega „Midagi hakkab juhtuma, ära takista seda“. Just sellise elamisjulguse imperatiivi tunde – „tulista ennast tulevikku“, „välju oma…
Toimetaja ja läti keelest tõlkija Kaija Straumanis kogus paari aasta eest internetikuulsust fotodega, kus talle loobitakse asju vastu pead, seal hulgas on mitmes kaadris just läti autorite raamatud. Pildil tabab teda Inga Żolude „Aadama puu lohutus“.
2015. aasta suvel pandi Tartus kunstiprojekti „Inside Out“ raames Baeri tänaval asuva maja seintele 38 tartlase fotod. Pildid on üleval siiani, ühel neist Aare Pilv.
Aare Pilv: „Kirjutamine on mustrite väljapuhastamise viis. Mingi selguse ja täpsuse tunne on vist see, mida taotlen – olla kuidagi klaar ja läbipaistev. Ja kui ise oled selline, siis ka maailm tundub sellisena.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Toimetaja ja läti keelest tõlkija Kaija Straumanis kogus paari aasta eest internetikuulsust fotodega, kus talle loobitakse asju vastu pead, seal hulgas on mitmes kaadris just läti autorite raamatud. Pildil tabab teda Inga Żolude „Aadama puu lohutus“.Kaija Straumanis
2015. aasta suvel pandi Tartus kunstiprojekti „Inside Out“ raames Baeri tänaval asuva maja seintele 38 tartlase fotod. Pildid on üleval siiani, ühel neist Aare Pilv.Pille-Riin Larm
