Toeta

Kirjandus

  • Hiiumaa – loominguline toitepinnas

    Eestimaa äärealade, eriti kultuuriliselt silmapaistvate Lõuna-Eesti, Peipsiveere ja saarte võlu ja suurim pluss tõmbekeskustega võrreldes on nende tarve ja võimalus teha oma väike, tänu sellele ka kompaktselt terviklik kultuur niivõrd nähtavaks, et see paistaks kaugele, üle terve mannermaa. Selle nimel markeeritakse kohalikku mentaliteeti ning kogukondlikku identiteeti kõikvõimalikul viisil, olgu kodulooliste uurimuste, piirkondlike koguteoste, antoloogiate, murdekeelsete sõnaraamatute, aabitsate ja lugemikega, rääkimata lokaalsust ja arhailist pärandit kinnistavate, seetõttu…
    Brita Melts
    5 minutit
  • ,

    Kas Skype’i teate?

    Öelda, et ma olen eestlane, on öelda väga vähe. Vanasti piisas, nüüd aga on vähe. Sest ma olen palju rohkemat. Olen lihast ja luust inimene, ja see on ühele väikesele rahvusriigile probleem.
    Kuid mis teha, rahvuslik kuub mu seljas on jäänud lootusetult kitsaks. Mõtlesin koduterrassil istudes alles hiljuti, miks see nii on. Kas ainult sellepärast, et Martin Helme ja Varro Vooglaid peavad end samuti eestlaseks? Mitte et…
    Anna-Maria Penu
    3 minutit

  • Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse tulemused

    I koht Vahur Afanasjev käsikirjaga „Serafima ja Bogdan“
    II koht Eva Kofi käsikiri „Sinine mägi“ ja Triinu Merese käsikiri „Lihtsad valikud“
    Ära märgiti Liisi Õunapuu ja Ustav-Esko Mikelsaare käsikirjad, Postimehe eripreemia pälvis Taavi Kangur.
    Žüriisse kuulusid Heidi Aadma, Tiit Aleksejev, Veiko Belials, Holger Kaints, Jan Kaus (esimees), Anne Lange, Märt Laur ja Karl-Martin Sinijärv.
    Jan Kaus, EKLi romaanivõistluse žürii esimees: Kuidas portreteerida head romaani? Milan Kundera on kirjutanud, et „kõikide…
    2 minutit
  • Meie mõlema Kallas
    Silja Vuorikurul oli Aino Kalda elu ja loomingut uurides kasutada materjal, mis oli suures osas tollal avaldamata või tundmatu. Silja Vuorikuru ja Kai Aareleid
    Ott Kangur / TIXE

    Meie mõlema Kallas

    Kirjandusteadlane Silja Vuorikuru tõdeb, et Soome kirjandusteadusest ja kirjandusloost võib leida hoopis teistsuguse Aino Kalda kui Eesti omast, ning rõhutab tema kohta Soome ja Eesti kirjanikuna.

    Kai Aareleid
    7 minutit

  • Margus Karu (11. IX 1984 – 5. VI 2017)

    Margus Karu ei olnud kirjanik, vaid põlvkonna hääl.
    Seda häält jäi temast järele vaid mõnisada lehekülge, kaugelt liiga vähe, et anda edasi tema suurust inimesena. Margus ise ennast kirjanikuks ei pidanud. Ta ei pidanudki end õieti kellekski. Ta oli inimene, kes kahtles kõiges, kõige rohkem ilmselt iseendas. Rohkem kui keegi teine, keda elus kohanud olen, pani ta mind tundma, et miski pole nii nagu pealtnäha paistab. Et…
    2 minutit

  • Olge mõnusad ja kinnitage turvavöö

    ehk Kirjanduslikud visiitkaardid

    Lauanurgal on üks raamatukuhjake, millele on esimese hooga raske ühist nimetajat leida. Poes neid raamatuid ei müüda, v.a üks. Neid saab tasuta. Kuna neis festivali-, kinke- ja maineraamatutes, antoloogiates, aga ka ajakirjades esitletakse eesti kirjandust, võib öelda, et tegu kirjanduslike visiitkaartidega.
    Selle paki põhi on ingliskeelse ajakirja Estonian Literary Magazine numbrid (ELM, ilmub alates 1995. aastast kaks korda aastas1), millest viimased kolm on tulnud…
    Pille-Riin Larm
    4 minutit

  • Sõbrad ja konkurendid

    Soome 100. aastapäeva programm säras Eesti kirjandusfestivalidel.

    Maikuu kirjandusfestivalidel „Prima vista“ Tartus ja „HeadRead“ Tallinnas esines soome kirjanikke erakordselt hulgaliselt – kokku 18 autorit. Festivalide soome kavad on 25 aastat Eestis tegutsenud Soome instituudi ning Eesti kirjandusfestivalide pikaajalise ning viljaka koostöö tulemus. Tänu Soome juubeliaasta programmile tutvuti sealse kultuuri- ja kirjanduseluga mitmest vaatevinklist, alates iseseisvumisest kuni tänapäevani, ning tutvuti värskelt eesti keeles ilmunud kirjandusega, aga mitte…
    Heidi Iivari
    7 minutit
  • ,

    Argitraagika X – Tõe kriteerium

    1993. aasta novembris toimus Colorados esimene maailma suurima vabavõitluse organisatsiooni UFC (Ultimate Fighting Championship) üritus. Toona mõeldi vist, et tehakse kindlaks, milline võitluskunst on parim, ja siis saab eluga edasi minna. Kui tänapäeval on sportliku vabavõitluse reeglid väga põhjalikud, siis esimesel üritusel oli keelatud ainult kaks äärmiselt ebasportlikku tegu: hammustamine ja sõrmede toppimine vastase silma. Karistuseks oli rahatrahv (trahvisumma oli tunduvalt väiksem kui võidufond). Matš kestis nokaudi…
    Jüri Kolk
    3 minutit

  • Karl Muru 1. I 1927 – 30. V 2017

    Nukral meelel teatame, et lahkunud on teenekas kirjandusteadlane ja kriitik, vana kooli pedagoog, Tartu ülikooli emeriitprofessor Karl Muru. Veel aasta hakul, 8. jaanuaril peeti Elva gümnaasiumis tähtpäevakonverentsi „Elva luuletark: Karl Muru 90“. Meenutati metoodilist koolmeistrit ning eesti luule parimat tundjat – kuid nüüd juba vakatame.
    Karl Muru oli meie emakeelse luule süvauurija, suurantoloogia „Sõnarine“ koostaja. Ta rakendas järjekindlalt lähilugevat meetodit, kuid tegi seda kontekstisidusalt ja võrdlevalt. Tema käsitlused…
    2 minutit

  • Tõlkemeistrite 141 selli

    Noored tõlkehuvilised said Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni ilukirjandusliku tõlke võistlusel ennast proovile panna, aga ka väikese väljaõppe.

    Rõõm on tõdeda, et ilukirjanduse tõlkijate järelkasvu koolitamist ei ole jäetud juhuse ja kahe kõrgkooli hooleks, vaid seda tehakse aina laiemalt ja järjepidevamalt. Hiljuti oli Sirbiski juttu Elva gümnaasiumi iga-aastasest üleriigilisest gümnasistide ilukirjandusliku tõlke võistlusest.1 Samuti korraldab gümnaasiumiõpilastele ja tudengitele tõlkevõistlusi…
    Pille-Riin Larm
    5 minutit
Sirp