-
Püha leping ja murtav leping
Riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid käituvad sageli viisil, nagu nad oleksid inimesed oma nõrkuste ja tugevustega. Käitumisteadustes praktiseeritakse paradoksaalsete ja patoloogiliste käitumisviiside seletamist sündroomide kaudu: esmalt kirjeldatakse üksikuid sümptomeid, mis kokku annavad pildi käitumise põhimustrist, selle kaudu jõutakse diagnoosini. Niisuguse loogika järgi pole Euroopa Liidu reageering Vene poole tegevusele olnud adekvaatne. Paradoksaalsena tuleb hinnata seda käitumismustrit eelkõige jõudude tegeliku vahekorra tõttu, kus ühe…
-
Kuidas siis rahastada teadusuuringuid? Eks see küsimus ole olnud päevakorras nii minevikus kui ka tänases maailmas ning on seda kindlasti ka tulevikus. Minevikus pani oma (?) raha mängu valitseja. Nii oli Aleksandrias, kus Museioni külastasid teadlased (sealhulgas Eukleides, Archimedes jpt), nii sai Tycho Brahe legendi kohaselt ca 10% „rahvuslikust kogutoodangust”, sest valitseja kinkis talle terve lossi, jne. Nüüd paneb oma raha mängu riik, s.t ühiskond. Ning…
-
Just niisugune võrdpilt kangastub mu silme ette, kui mõtlen ülemaailmsele majanduskriisile. Mitte ainult sellepärast, et majanduse keeles kiputakse kõike väljendama vastupidistes mõistetes: röövimist kujutatakse annetamisena, orjandust vabadusena ja hävitust kasvuna. Ei, majanduskriis ei vääri kiitust mitte mingis ümberpööratud, iroonilises või veidrustavas tähenduses. Majanduskriisil on tõeliselt häid külgi, mida esialgses ähmis lihtsalt ei nähta või ei taheta tunnistada.
1992. aastal pidas John Cage akrostihhoni vormis kirjutatud loengu „Ülerahvastus…
-
Suvel 1940 alanud Balti riikide sovetiseerimisprotsess katkes Saksa okupatsiooni tõttu ja viidi lõpule 1944-45 pärast seda, kui punaarmee oli Balti riigid taasvallutanud. Nõukogude historiograafias käsitleti seda okupeerimist vabastamisena, nõukogude võimu ja kommunistliku ideoloogia triumfina. Nõukogude võimu oponente käsitleti bandiitide ja fašistidena.
Pärast 1991. aastat on Venemaa Balti-historiograafias näha kaks suunda: liberaaldemokraatlik ja natsionaalpatriootiline. Esimese suuna nimekaim esindaja Jelena Zubkova uurib oma raamatus „Balti riigid ja Kreml, 1940–1953”…
-
Olaf Mertelsmann: Lugupeetud professor Zubkova, aasta alguses ilmus teie palju tähelepanu pälvinud raamat „Pribaltika i Kreml 1940–1953” („Balti riigid ja Kreml, 1940–1953”), mis tõlgitakse peatselt ka eesti keelde. Selles raamatus uurite Baltimaade sovetiseerimist Moskva perspektiivist, tuginedes kesksete poliitiliste organite toimikutele. Praegu olete tulnud nädalaks ajaks Eestisse. Millised on teie esimesed muljed?
Jelena Zubkova: Olen juba ammu tahtnud Eestisse ja Tartusse tulla, kuid mitmetel põhjustel sai see…
-
Viieteiskümne ettekande hulgast, mida sai kuulata stalinismiaegsele Baltikumile pühendatud kahepäevasel konverentsil „Balti riigid Stalini valitsemise all” („The Baltic States under Stalinist Rule”), võib välja tuua viis uurimust, kus oli keskendutud konkreetsemalt Lätile. Vaadeldud küsimused ja teemad on muidugi laiendatavad kõigile Balti riikidele ning kogu stalinistlikule perioodile. Mis aga puudutab küsimuste vastuseid või lähenemisvõimalusi, siis need võivad isegi Läti piires olla vägagi eriilmelised.
Üheks peamiseks Läti-teemaliste ettekannete ja…
-
Aga väliskeskkond muutus ja lõikas vasttärganud vestluse nagu noaga pooleks (muidugi, kui peaks vastama tõele väide, et loomeliitude ja ministri suhtlemine üldse korralikult käima läkski). Mis võis selle põhjuseks olla? Kõige kaaluvamalt väärarusaam sellest, mis see dialoog üldse on – kas poliitilistest otsustest tagantjärele informeerimine või huviliste kaasamine otsuste väljatöötamisse.
Kuna kultuurielu reguleerivad seadused on põhiosas ammu valmis, siis tähtsaim riigikogu tasemel otsustatav kultuuripoliitiline dokument igal aastal…
-
3. IX kutsuti kultuuriministeeriumis kokku kaunite kunstide nõukoda hasartmängumaksu seaduse eelnõu ja kulka teemal. See oli kindlakäeliselt minister Laine Jänese ja ministeeriumi tiimi dirigeeritud etendus, kus suhteliselt avameelselt räägiti ka kogu kultuuriministeeriumi eelarvekärbetest.
Iga loomeala esindaja sai loomulikult rääkida valupunktidest, asjadest, mida kindlasti ei tohiks kärpida (mina: galeriide toetustest, kunstiajakirjast kunst.ee), kuid kus eri loomealasid konkreetselt ees ootavatest kärbetest, rääkimata must valgel esitatud iga loomeala puudutavatest…
-
Kaheksakümnendate alguses ilmus Benedict Andersoni „kujuteldavatest kogukondadest” (imagined communities) käsitlus, millest sai ühiskonnateoreetikute hulgas bestseller ja millele on viidatud kümnetes, kui mitte sadades töödes. Anderson räägib eeskätt rahvusest kui sotsiaalselt konstrueeritud kogukonnast. Rahvus on kujutlus, mis tekib nende inimeste, kes tajuvad end mingi ühtse nähtamatu kogukonna osana, peas ja südames.
Kogukonnatunnetus tekib siis, kui inimesed evivad sarnaseid väärtusi. Sarnasuste leidmine ja läbirääkimine käib suuresti meedia vahendusel. Meedia…
-
Kreekas, ka selle harituimas osas Ateenas, oli laste, eriti tütarlaste hülgamine just varanduslikel ja pärimisega seonduvatel põhjustel väga tavaline. Spartas kaaluti vastsündinu tapmist-ellujäämist mõningate kirjelduste järgi kergemal käel kui tänapäeval uputatakse kasse. Spartas puudus lastel valdavalt igasugune emotsionaalne tähendus. Sõjakogukonna külge kinnistunud mehed olid oma laste emagagi vähem seotud kui mõni tänapäeva sentimentaal prostituudiga. Mõneti meenutab Sparta militaarne funktsionaalsus tänapäeva isamaalaste suhtumist lastesse. Laste juurdesaamise üle…
