-
Anton Hansen Tammsaare mängis viiulit, õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja sai kirjanikuks. Ta viiul on tallel temanimelises memoriaalmuuseumis Kadriorus.
Heino Eller mängis viiulit, õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust, lõpetas Petrogradi konservatooriumi komponistidiplomiga ja tuli siis Eestisse. Oli 1920. aasta, Eller oli 33aastane. Ta poole sajandi pikkuse pedagoogilise töö tulemuse kohta öeldakse – Elleri koolkond.
Ta enese loomingu kohta kirjutatakse: instrumentaalne mõtlemine, polüfooniline faktuur, vormiloogika, viimistletus. Elleri „Koit”, „Kodumaine viis”…
-
Rahulikuks jäämine ja ise otsustamine on parem igal juhul, olgu maailm inimese ümber parasjagu rahulik või paanikas. Ja häbeneda pole midagi ka siis, kui otsus kukub välja samasugune autoriteedi/eksperdi soovitusega. Kui aga igaüks otsustab ise, siis on paanika või massipsühhoosi teke väga ebatõenäoline. Seda ei suuda üles piitsutada isegi meedia, pingutagu, palju tahes. Pisike piitsutamine siiski käib. Näiteks roosa ajaleht Äripäev kirjutab oma teisipäevases juhtkirjas, et…
-
Riigikogus hiljuti inimarengu aruande üle käinud debatt üllatas paljusid selle institutsiooni endagi liikmeid. Ivi Eenmaa pealkirjas toodud Marju Lauristinile suunatud tänusõnadele* järgnenud aplaus riigikogu saalis oli mitmetähenduslik. Lisaks tuntud ühiskonnateadlase tänamisele sisuka ettekande eest aplodeerisid ju saadikud justkui selle peale, et nende enda esinemisi täiskogu ees pehmelt öeldes „mitte tõsiselt targaks” nimetati. Lauristini ettekande asjaliku vastuvõtu üle riigikogus üldiselt avaldatud imestus (eesotsas Lauristini endaga) on kahjuks…
-
Poliitikud kipuvad küll teinekord lausa maitsetult rõhutama, kuidas nad valitutena on õigustatud kõike reguleerima, kõikjale sekkuma ja alati iseoma tarkusest otsustama. Paraku on poliitikute soovimatus ja suutmatus üldisele ühiskonna-elualasele valgustatusele kaasa aidata (rääkimata eestvedaja rollist) silmatorkav ja süvenev.
Paar lihtsat näidet. Hiljaaegu olid koalitsioonierakondade juhtivpoliitikud silmitsi vajadusega teha eelarvekärpeid. Kultuuri- nagu paljusid muidki lõikeid hakkas põhjendama rahanduskomisjoni esimees. Kõik Jürgen Ligi ettepanekud ei olnud rumalad. Nii…
-
Inimene on saladus, aga kindlasti pole saladus, et kõige tugevam inimeste maailmas ongi see, mis nähtamatu: väärtused, hoiakud, kujutlused, tegutsemismudelid. Neid kujundavad „lihaks saanud”, pildireaks ja elufilosoofiaks saanud ideoloogiad. Kaks aastakümmet on neoliberalismi eestkõnelejad propageerinud lugu tugevast tegijast, julgest hundist. Seda on „tasakaalustanud” sotsiaalporno ja jõulumuinasjutt helge tulevikuga ajalehepoisist. Samal ajal on kena lugu demokraatiast ergutanud kõige primitiivsemat massi- ehk karjaideoloogiat. Mõlema puhul on määrav puhas…
-
Turunduslikult optimistlik nägu
Paistab, et tegelikult püüab valitsuse juhtpartei igati vältida võimalikku diskussiooni järjest selgemalt ilmsiks tulevate majanduskriisi märkide üle, kuna see võib tõstatada neile väga ebameeldivaid küsimusi: kas mingil hetkel pole tehtud vale valik, kas majanduslanguses pole süüdi pea-asjalikult vaid Eesti-sisesed tegurid, jne? Poliitturunduslikult on hoopis õigem strateegia teha ette optimistlik nägu stiilis „küllap läheb meist see karikas mööda”. Oravapartei peamine ülesanne on Ansipi valitsus puhtalt…
-
Ajakirjanduses ja akadeemilistes debattides kasutatakse tihtipeale Ladina-Ameerika riikide ühiskonna ja poliitilise elu analüüsimisel selliseid võtmesõnu nagu „populism”, „autoritaarsus”, „klientelism” jne. Nendele mõistetele on hiljuti lisatud lihtsalt eesliide „neo”, millega ei suudeta aga selgitada reaalseid protsesse nende tegelikus rikkuses ning keerulisuses. Tavaliselt poogivad neid liiteid ebameeldivatele riikidele külge liberaalsed analüütikud ja konservatiivsed ajakirjanikud.
Sellised omadussõnad domineerisid ka Ladina-Ameerikale pühendatud Diplomaatia 51. erinumbris (november 2007). Diktatuuri anatoomiat ja…
-
Uks läks lahti. Me astusime pimedasse koridori, läbisime veel mitu erekollast pruunide roosteplekkidega raudust ja jõudsime vastuvõturuumi. Valvur äigas mulle jalaga perse, nii et ma lendasin uksest sisse. Peadpidi peaaegu et otsa valveohvitserile, kes oli kummargil paberivirna kohal.
„Kirjanik?” mühatas valveohvitser.
„Ma ei teadnudki, et neid nii palju on,” pühkis maakas laubalt higi. „Sinna meie raha läheb, raisk. Aga tänaseks on kõik. Homme tuleb uus sats. Ma viskan…
-
Von Krahli akadeemias räägitakse ainult olulisest. Von Krahli akadeemia ei süüdista minevikku, vaid loodab leida ideid ja lahendusi tulevikuks. Püüame sõnastada elu mõtte, leida selle, mis erutab ja tegutsema paneb.
Von Krahli akadeemia on kui seitsme peaga mõtlev lohe: päid kasvab juurde vaat et iga tunniga. Lohe selgrooks on Von Krahli maja Tallinnas Rataskaevu tänavas, sisenedes leiate end multimediaalses keskkonnas. Kord või paar nädalas peab majas loengu…
-
Meie stardiplatvorm on määratu rikkus võrreldes aastaga 1808, 1908, 1938, 1988 või isegi 1998. Nominaalselt kasvab kultuurielu rahakott järgmisel aastal 0,42% isegi tänavuse tippaastaga võrreldes. Reaalväärtuses on kahanemine karm ja pole siis ka ime, et mitmest nurgast vaikset virinat kostab. Valdavalt aga elab valitsemisala siiski teadmatuses, sest viimaste nädalate jooksul toimunud eelarvekõnelustelt koalitsioonierakondade vahel kultuuri rahastamise kohta just palju sõnumeid ei pudenenud. Ei pidanud kultuuri nimetamisväärseks…
