-
Igaüks õpetab kellelegi midagi. Filosoofid sealhulgas. Üks on aasta õpetaja, teine aastatuhandete õpetaja. On algkooliõpetajaid ja ka inimsoo õpetajaid. John Locke on parajasti keskmine. Rohkem kui kolmsada aastat on ta olnud suur autoriteet neile, kes tema viisil, tema järel usuvad, et igal inimesel on komplekt erilisi loomuomadusi, millistega on kõige paremini kooskõlas inimeste ühiselu korraldus, mida tänapäeval nimetatakse liberaalseks ja kodanlikuks. Ühiselu seisukohalt on inimesele tähtsaimad…
-
Ei saa öelda, et Niklas Luhmanni käsitlust Eesti kultuuriruumis väga tuntaks. Meil on süsteemide ja süsteemiteooriaga enamasti tegelnud loodus- ja reaalteadlased, ka juhtimisteoreetikud, kuid seda kõike mitte Luhmanni „võtmes”. Eestis on kindlasti tänapäeva mõtlejatest Bourdieu või Habermas palju tuttavamad. Samas on Luhmanni teooria puhul tegemist ainesega, mille reflekteerimine võiks olla igati viljakas, kuna Luhmann on tõesti „ära teinud” ühe suurema paradigmamuutuse sotsiaalteoorias, kusjuures see teooriaga on…
-
Kui püüda panna ennast olukorda, kus põhiseadust tõesti praktilises mõttes vaja oleks, siis selgub, et see ei olegi nii lihtne. Seaduste puhul oleme harjunud sellega, et need on keerulises ja veidras keeles. Seadustes tuleb kõik määratleda võimalikult täpselt, et mitte jätta ruumi meelevaldseteks tõlgendusteks, mistõttu ongi välja kujunenud niinimetatud juurakeel. Selle keele vahendamiseks meile, lihtsameelsetele, on olemas juristid. Kui on mingi kohtuprotsess, siis tegelikult ongi ju…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/29.08.08/1.jpg” align=baseline border=0>
-
Reformierakonna Urmas Paet arvas, et „kui Eesti majandusareng peatub või liigub hoopis tagasi, siis toob see kaasa keerulised ajad kõigis eluvaldkondades. Sellises olukorras otsustavad kultuurivaldkonda eraldatava raha suuruse ikka valitsus ja parlament. Ehk siis tuleb loota, et kultuuri rahastamise kallale ei minda”.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimel nentis Mart Meri, et „on talumatu, kui omaenda valitsus surub need kitsikusse ja kui ei täideta isegi must valgel antud rahastamislubadusi.…
-
Seega võikski kulka asju omavahel, „siseringis” rahulikult edasi arutada. Mina ise arvan, et kulka töötab üsna hästi – väita, et kirjanikele arvutite ostmine on kahtlane, on sama hea kui väita, et kergejõustikuliidu kavatsus soetada kettaheitjatele kettaid tundub ülimalt kummaline. Sellegipoolest annaks kulka tööd kindlasti veelgi parandada.
Kulka kirjanduse sihtkapitali nõukogu esimees Ilona Martson kirjutas rünnakute tipphetkel rahuliku ja tasakaaluka artikli („Palju kära eimillestki”, Eesti Päevaleht 1.…
-
Viimatist vaegust on meil aidanud leevendada kultuur, mida siinmail ikka on hinnata osatud. Kultuur pole pelk iluasi ega isegi mitte ainult rahvuse ja keele omapära hoidja ja edendaja, mitmekesise humanistliku inimolu kujundaja, kriitilise mõtlemise säilitaja ja võimaldaja ja mis kõik veel. Võimalik, et just kultuur on teadusrahastuse vaegseisus aidanud meil püsida veidigi teadmistepõhise majandustegevuse teel. Pole tõepoolest palju neid asju, mida tänapäeval müüa õnnestuks ja mille…
-
Tunnistan, et ammu pole ükski raamat mind sel moel jahmatanud. Iseenesest on ettevõtmine mõistagi tore. Pidevas identiteedikriisis eestlastele on mälestuste kogumine ikka olnud päästerõngaks ja kui Enno Tammer juba hiljaaegu samalaadse netiküsitluse põhjal kaks nõukogude aja meenutusvalimikku on koostanud, võis arvata, et keegi ka sihipärasemalt üleminekuaastad uuesti ette võtab. Selle eest tänu ja lootkem, et selletaolisi kogusid lisandub veel.
Ja ikkagi, see raamat jahmatas mind – kuigi…
-
Tänapäeva filosoofia ulatub jalgpallist inimõigusteni
Filosoofide suurüritusel peeti plenaaristungitele ja ümarlauaaruteludele lisaks ettekandeid kokku viiekümne neljas sektsioonis. Loomulikult olid esindatud kõik filosoofia peasuunad metafüüsikast, epistemoloogiast (teadmisteooriast) ja filosoofilisest eetikast teadus-, õigus-, religiooni-, tänasel päeval järjest tähtsama tehnoloogia- ja isegi spordifilosoofiani. Näiteks rääkis ettekandja jalgpallifilosoofiast, väites, et just jalgpallimäng võimaldab anda Friedrich Schilleri homo ludens’i mõistele kinnituse tegelikkuses. Hea mäng jalgpalliväljakul laseb mängival inimesel end tervikliku indiviidina tunnetada,…
-
Etnopoliitika ja õiguse sektsiooni töös osales 22 rahva esindajaid, kuulati 73 esinemist ja sõnavõttu. Ettekande pidasid Viktor Rõtškov (permikomi), Lidia Vello (neenets), Zinaida Strogalštšikova (vepslane) ja Valeri Markov (sürjakomi). Sektsioon tegi muu hulgas ettepaneku luua Venemaal rahvuspoliitika ministeerium ning anda mõistele „vähemusrahvus” kindel sisu.
Kultuuri sektsioonis oli osalejaid üle 150, esinejaid 15. Ettekandjad olid Ildiko Lehtinen Soomest ja Pjotr Tultajev Mordvast. Sektsioon esitas lõppresolutsiooni 15 ettepanekut, millest…
