-
Kui teilt tänaval kamp kurjategijaid rahakoti röövib, ei teki teil õigust neid kõiki sündmuspaigal maha lasta (ka siis, kui nad teil silma siniseks löövad või käeluu murravad). Kurjategijad püüavad kinni ametivõimud kõigi reeglite kohaselt, süü tõendatakse, peetakse kohut ja vastavalt süü raskusele kurjategijad ühiskonnast ka isoleeritakse. Venemaa on oma röövakti sooritanud, selle teo kõik motiivid ja tõukejõud pole veel selged, kuriteo üksikasjad vajavad veel uurimist ja…
-
Vastuseks Marek Tammele (Sirp 8. VIII) ja natuke ka Andrei Hvostovile (vt lk 9).
Marek Tamme kirjatöö tekitab minus tõelist hämmastust: kuidas küll on võimalik nii palju demagoogiat ja ad hominem rünnakut mahutada nii väiksesse kirjatükki. Tahes-tahtmata meenutab see netikommentaaride peldikuseinu, kus leim ja laim võtab kogu ruumi. Sellise räiguse ja nüansimeele puuduseni ei ole mina küll iialgi söandanud laskuda. Minu au ja lugupidamine Marek Tammele, et…
-
Mõistagi seisab Venemaa viimase agressiooni lahkamine alles ees ja seda, mis sõja esimesel päeval tegelikult toimus, teavad ilmselt vaid vähesed. Sestap puudutan siinses loos mõningaid üldisemaid asju ja seda Moskva silmapilk vallandatud metsiku propagandasõja ajendil. Tunnistan samas, et kui ikka suurriigi infokanalid kinnitavad viis päeva järjest, et algataja oli Gruusia ja toimus genotsiid, siis seda juttu pole tegelikult mõtet lähema 30 aasta jooksul (Putini-Medvedevi võimalik võimuloleku…
-
Majamaailma teine ots on agulimaja. Mitte aknapitsidega aguliklassitsism, vaid see majatõug, mis valitseb näiteks Tartu agulites.
See võis alguses olla linnaserva sealaut. Siis tehti tast elumaja, ehitati peale teine korrus, mis on laiem ja kõrgem kui esimene. Siis ehitati majale risti otsa teine maja. Siis lisati nurka midagi kuuritaolist, sisse sahvreid ja muid konkusid.
Maja ruumid elavad igaüks omaenese elu omaenese loogika järgi. Suur aken esimesel…
-
Tartu ülikooli uusima aja õppetooli juhataja professor Eero Medijainen on kirjutanud raamatu, mille eesmärk on „anda ajaloolase nägemus teemadest ja küsimustest, mis seostuvad sagedamini poliitika ja politoloogiaga”. Teose koostamisel on silmas peetud ajaloolasi, ajalooõpetajaid, ajaloohuvilisi laiemalt ja eelkõige ajalootudengeid, kes tunnevad huvi poliitika kui distsipliini vastu. Tegemist ei ole traditsioonilise õpikuga, mis pakub ajaloo või poliitika alusteadmisi. Lähtutud on soovist avada ajaloolaste ja poliitikute poolt sagedamini…
-
Muude tähtjate külaliste seas osales Suure Prantsuse revolutsiooni 200. aastapäeva tähistamisel ka Deng Xiao Ping; ja temaltki päriti, mida ta arvab suursündmuse ajaloolisest tähendusest. Deng vastas, et ajaloolise tähenduse objektiivsemaks hindamiseks olevat ajaline distants veel liiga väike. Siin annab endast märku ehthiinalik suhtumine, mille kohaselt Euroopal ajalugu peaaegu üldse polevat. Vahest tohime selles suhtelises nooruslikkuses näha ka kärsituse üldisimat põhjust. Hiinlase silmis on kaks sajandit tühine…
-
Vahur Laiapea on oma varasemateski dokumentaalides „Tummfilm kurdist tüdrukust”, „Hing on sees”, „Inimene pole kala”, „Teisel pool pidalitõbe” käsitlenud puudega inimeste ja nende pärast muretsemise teemat, seni viimases töös „Ilusad inimesed” vaadeldakse vaimupuudega noori ja seda, kuidas nende eest hoolitsetakse.
Elementaarsed tõed
Alustaks mõnest elementaarsest tõest.
Filmindus on kunstiliik, mis peaks vaatajas esile kutsuma eelkõige emotsioone (erandid välja arvatud). Nii on „Ilusate inimeste” (ja Laiapea varasemate tööde) puhul see…
-
Miski on XX sajandi viimasel kolmandikul Ameerika kodanikuühiskonnas muutunud. Vanad kodaniku- ja seltsielu vormid näivad olevat lagunemas, uued aga ei seo inimesi enam vahetus silmast silma suhtluses. Inimesed ei tunne end turvaliselt, elu tundub külmem, üksildasem, kõledam. Kas see muutus on tõeline või kujuteldav, mis seda põhjustab ja kas see võib osutuda ohtlikuks Ameerika demokraatiale? Need on küsimused, mida uurib Harvardi ülikooli tunnustatud halduspoliitikaprofessor Robert Putnam…
-
Üldiselt on Eesti avalikus ruumis au sees olnud pigem mütoloogiline kui objektiveeriv ja struktureeriv tüpoloogiline mõtlemine. Kas leidub kusagil tsiviliseeritud riikides selliseid „ühiskondliku tellimuse” tulemusena aja(loo)masinast välja kargavaid poliitilisi „kolle”, selliseid mõõdutundetuid helge tuleviku kuulutusi ja fanaatiliselt märgistavaid kampaaniaid, nagu seda on kuulda ja näha saanud kodutanumal? Ka on raske kujutleda, et kusagil kultuurriigis leiduks sellisel hulgal proletaarset kultuuriviha, millega anonüümsed netikommentaatorid ikka ja jälle kostitavad…
-
2005. aastal prantsuskeelsena ilmunud ning tänavu eesti keelde tõlgitud Milan Kundera esseeraamatus „Eesriie” jätkub sama temaatika, millega meie lugejail oli võimalik tutvuda juba 1988. aastal kohalikku keelde vahendatud kõnes „Romaan ja Euroopa” („Valik III”) ning kümme aastat hiljem Eesti kultuuriruumi sisenenud tekstikogus „Romaanikunst”.
„Romaan ja Euroopa” (kõne Jeruusalemmas 1985) on tegelikult „Romaanikunsti” (prantsuskeelne originaal 1986) vormiliselt eklektilise koguterviku viimane peatükk. Õigupoolest võiks vabalt samade kaante vahele kuuluda…
