-
Steve Vanoni Californiast Sacramentost tutvustas oma kollektiivi HorseCow. Tegemist on 20 inimesest koosneva kogukonnaga: kunstnikest, muusikutest ja luuletajatest elektroonika-ala ülikooliprofessorini. Elatakse bussides, olemas on suured vabaõhustuudiod, korraldatakse suuri pidusid ning kontserte. Omamoodi miniühiskond, kust naljalt lahkuda ei taheta. „Koostöö, et teha kunsti/kultuuri, mis on suurem kui ükskõik kes meist eraldi,” defineeris Vanoni oma kogukonna toimimispõhimõtte, mis kehtib kahtlemata üldisemalt. Ta tutvustas ka pulse jet’i , enda…
-
Miks oli vaja sellise pealkirjaga konverentsi? Eeldasime, et teadmine sellest, mis on õnn, aitab meil oma elu teadlikumalt ja paremini elada – nii üksikisiku kui kogu ühiskonna tasandil. Sokratese meelest kehtib ka vastupidine seos: hea elu seisnebki hea elu üle reflekteerimises. Hea elu või õnn on seotud väärtustega ja teadmine sellest, mida me väärtuseks peame, aitab seada eesmärke nii inimesel kui ühiskonnal. Õnne mõiste võtab kokku…
-
Minule teeb lihtsa inimlikkuse varjamine ja alavääristamine haiget. Ehk on just see kaudselt põhjuseks, miks otsustasin eestimaalase õnne tajumisest doktoritöö kirjutada. Kuigi, ka minu teema täpsustamisel muutus sõna „õnn” väljendiks „isiklik heaolu”, mis tundub kõlavat sisukamalt ja väärikamalt.
Hiljuti uurisin Internetis uuringupanka World Database of Happiness. Näiteks Happy Planet Indexi puhul (esindatud üle 170 riigi) on Eesti tagant kolmas. See näitab, kuivõrd madala enesehinnanguga ja õnnetud…
-
Mis asjad need on, mida me iga päev taotleme ja mille omamist me hea eluga seostame? Juba kaks ja pool tuhat aastat on nimekirjas olnud tunnustus, võim, rikkused ja raha ning ilu ja tervis. Aristoteles ja Platon lisavad siia ka sõpruse ja kõrge päritolu: Aristoteles ütleb otse välja, et ilma sõprade ja hea sugupuuta pole kuigi hästi võimalik õnnelik olla.
Tänapäeval oleme harjunud mõtlema, et tunnustuse, võimu,…
-
Veel piisava täpsuseta teadusharuKõigil läänemaadel on majanduskasv olnud viimase 200 aasta jooksul üüratu, meie elatustase on parem kui kunagi enne. Meil on materiaalseid hüvesid rohkem kui kunagi varem, me oleme saavutanud seatud eesmärgid. Tänapäeval elavad läänemaadel ka vaesed sellise külluse ja võimaluste keskel, milleks mõne mõõdupuu järgi oli keskajal võimalus vaid kuninglikust soost inimestel. Maailma rikkaim mees Rothschild suri XIX sajandil sellise väikese mädavistriku kätte, mida…
-
Mis on hea elu?
Rääkides õnnest, tekib hulgaliselt küsimusi. Miks on mõned inimesed õnnelikumad kui teised? Kas on olemas õnne valem? Kas mõned inimesed sünnivad õnnegeeniga? Kas raha eest saab õnne osta? Kuidas on omavahel seotud tervis ja õnn? Vastamaks nendele küsimustele on muidugi kõigepealt vaja määratleda, mis on see õnn ja õnnelikkus. Aastatuhandete jooksul on filosoofid arutlenud selle üle, mis siis ikkagi on hea elu ja…
-
Läänemaailmas on juurdunud indiviidist lähtuv käsitlus. Mida rohkem inimene silma paistab, seda enam on põhjust juurelda tema õnne üle. Esimesed selged tähelepanekud isikupära kohta tehti XIX sajandi teise poole Ameerika kirjanduses ja teoloogias. Seal rõhutati üksikisiku tugevust ja tema eneseteostamise võimalust: õnne ja edu osaliseks saavad need, kes usuvad endasse ja natuke ka jumalasse. Seda laadi käsitluste puhul on inimese tahe vaba.
XX sajandi esimest poolt iseloomustas…
-
Sõnum oli ajastuspetsiifiliselt terav: kritiseeriti masselamuehitust, arhitekti taandamist inseneriks, otsiti aga ka võimalusi linnakeskkonna rekonstrueerimiseks ja organiseerimiseks, nähes ühe vahendina kaasaegset kunsti. Olulisel kohal oli arhitektuuriinstitutsiooni kriitika, samuti arhitektuuri väljendusviis, arhitektuurijooniste esteetika ja arhitektuuri sümboolne roll.
Viimase kümmekonna aasta ehitusbuum on toonud arhitektuuri taas avalike diskussioonide keskpunkti. Toonased eksperimendid ja sekkumised, mis olid suunatud arhitektuuri kontseptuaalsete ja esteetiliste võimaluste laiendamisele, nende utoopiad ja radikaalne kriitika modernistliku arhitektuuri…
-
Kuid mõelgem hetkeks Võnnu lahingule – madala intensiivsusega lahingutegevus Põhja-Lätis vältas siiski tervelt neli päeva. Eestlastel oli lahingutes kokku 8000 meest, 270 kuulipildujat ja 37 suurtükki. Vastasel pisut vähem mehi ja pisut rohkem rauda. Kuna Eesti lahingu võitis, tuleb arvata, et kalevlaste tabavusprotsent oli vastase omast pisut parem. Aga ainult pisut. Vastase kohta on teada, et oma 350 kuulipildujaga suutsid nad 4 ööpäevaga tabada 389 korda,…
-
Lennart Meri on öelnud, et Eesti 3600 kilomeetrit pikk rannajoon on „kõige olulisem tegur, mis meid eristab ajaloolisest Moskva riigist” („Poliitiline testament”, lk 26). Meri lisab Karl Marxi üldistuse, mille järgi Ida-Euroopas „slaavlased piirdusid sisemaaga ja jätsid rannikud mitteslaavi hõimudele” – leedulastele, eestlastele (Marx meid küll ei maini) ja soomlastele Läänemerel ning tatarlastele Musta mere ääres (samas, lk 27).
Väike ja maailma mastaapides tähtsusetu, Eesti jääb tavaliselt…
