-
Toodud näited varakambrist peaksid küllap veenma selles, et Tallinna Linnaarhiivi kogud on väärt süstemaatilist esitlemist laiemale üldsusele ning et huvilised väärivad võimalust nendega tutvuda. Arhiivis käibki sagedasti külalisi, kel soov säilinud haruldusi oma silmaga näha: kooliõpilasi, keele- ja ajalootudengeid, ajaloolasi, arhivaare jpt nii Eestist kui ka välismaalt. Aastane ekskursioonide arv on viimastel aegadel ikka püsinud 30–35 ümber. Linnaarhiiv on oma kogusid alati meelsasti näidanud, kuid seejuures…
-
Sellisest igapäevase töö vastuolulisusest, kus kõrvaltvaatajale sageli nii märkamatuks jääval käsitööl on tegelikult väga suurt tähtsus, tuleneb muuseumi konserveerimis- ja säilitusosakonna töö keerukus: selle osakonna spetsialist saab töötada hästi ainult siis, kui armastab piiritult oma peentööd ning tunnetab selle töö vajalikkust ja tähtsust, kultuuripärandi terviklikkusest lähtuvalt. Kahjuks kipume seda sageli unustama ja oleme üldse sellele liialt vähe mõelnud.
ERMis on väga tublid puidu-, tekstiili-,metalli- ja ka nahakonservaatorid.…
-
Aprilli lõpus peeti Eesti Rakenduslingvistika Ühingu IV aastakonverents, kus põhiteemadeks oli töö keelekorpustega ja võõrkeelte õpetamine. Informaatikuna vaatan eesti keelele mõneti teistmoodi otsa, kui seda siiani on teinud eesti filoloogid, raallingvistid ning keeleõpetajad. Eesti rahvuskeel tekkis XIX sajandi teisel poolel ning tagab suhtlemisvõimaluse kõigil elualadel (EE). Keelt võib tükeldada õige mitmeti. Erialasest kallutusest tingituna vaatlen lähemalt seda jaotust, kus kirjakeel loetakse koosnevaks üldkeelest…
-
Hea oskuskeel sünnib peaasjalikult akadeemilises ümbruses, nii on programmi oluliste täitjatena silmas peetud kõrgkoole, Eesti Keele Instituuti ning teisi teadus- ja arendusasutusi, erialade terminikomisjone ning kaht rakenduslingvistilist mittetulundusühingut – Eesti Terminoloogia ühingut (Eter), kelle kaudu kaasatakse terminitöösse muid riigiasutusi, samuti väikseid töörühmi, ja Eesti Rakenduslingvistika Ühingut. Rahakasutust ohjab programmi juhtkomitee, kus on esindatud enamik olulisi asutusi: Jüri Valge (Haridus- ja Teadusministeerium), Tiiu Erelt (Emakeele Selts), Ülo…
-
Sõna profiit ei kõlba, sest see tähendab ’kasum, (puhas)kasu’. ÕS 2006 järgi saab profiiti lõigata või lüüa (artiklis profiit on näitelause „Lõikab, lööb tehingust profiiti”).
Jääks üle madalat profiili hoidma, ent seegi on parem kõrvale heita. Nimelt on eesti keeles palju muid väljendeid, mis on täpsemad kui inglise väljendi keeps a low profile sõnasõnaline tõlge. ÕSi artiklis profiil on antud kolm asendusviisi: jääb tagaplaanile (NB! mitte „tahaplaanile”),…
-
Nii nüüdki. Ei mahu kultuurielu linnadesse ära. Täna käivituvad tõe ja õiguse otsingud Järva-Madise soodes Tallinna Linnateatri „Wargamäe Wabariigiga”. Neljaosalise maratonetenduseni jõutakse nädala pärast laupäeval. Järvakandi sooserval möllab täna ja homme (13.-14. VI) „Rabarock”. Esmaspäevast jaanilaupäevani (15.–23. VI) vältav Suure-Jaani muusikafestival tipneb aga päikesetõusukontserdiga 23. VI kell 03.00 sõna otseses mõttes soosaarel, Hüpassaarel. Soos toimub. Sohu, marss!
Soolaugastel
Gustav Suits
Täis laukaid sügavaid on soode süli.
Kas on neis roostevesi,…
-
Õigupoolest valitses lihtsalt üks teine laulukultuur, vanema rahvalaulu oma, aga see oli rohkem reerautamine, mida polnud hästi võimalik kooriga ette kanda, kuni keegi (Hermannist Tormiseni) polnud seadeid teinud. Laulukooride asutamine ning laulukultuuri vahetus oli eestlaste ühistegevuses murrangulise tähendusega, midagi võrreldavat ristiusustamisega XIII sajandi alguses. Paradoksaalselt aga pidid just koguduste kaudu uue kultuuri maaletoojad, eesti soost kirikuõpetajad eesotsas Jakob Hurdaga ise ka hoolitsema paganausu (vanema rahvalaulu) säilimise…
-
Lennart Meri on öelnud, et Eesti 3600 kilomeetrit pikk rannajoon on „kõige olulisem tegur, mis meid eristab ajaloolisest Moskva riigist” („Poliitiline testament”, lk 26). Meri lisab Karl Marxi üldistuse, mille järgi Ida-Euroopas „slaavlased piirdusid sisemaaga ja jätsid rannikud mitteslaavi hõimudele” – leedulastele, eestlastele (Marx meid küll ei maini) ja soomlastele Läänemerel ning tatarlastele Musta mere ääres (samas, lk 27).
Väike ja maailma mastaapides tähtsusetu, Eesti jääb tavaliselt…
-
Moraaliküsimused on inimese isikliku vastutusega seotud valdkond. Praegu ei saa inimese isiklikust vastutusest ühiskonna või lähedaste ees väga veenvalt kõnelda, sest see ei klapi liberalismiparadigmaga, kuigi on rahustav retoorikavõte, kui piirideta vabadus juba liiga palju ühiskondlikku saasta ja kaost toodab.
Vanadel aegadel moraalikategooriatega lahatud probleeme käsitletakse täna asjalikes suure plaani kategooriates. Näiteks, et mitmeharuline lõbutööstus kahjustab inimressurssi, mis toob kaasa ka suured majanduskahjud. „Inimressurss”, kes koguprodukti…
-
Tallinna ülikooli antropoloogiaprofessori Lorenzo Cañás Bottos avaldas oma Manchesteri ülikoolis kaitstud doktoritöö ingliskeelse monograafiana „Vana koloonia mennoniidid Argentinas ja Boliivias. Riigiloome, religioossed konfliktid ja tuleviku kujutlemine”. Autor analüüsib selle XVI sajandil Madalmaadel asutatud ja sealt hiljem välja rännanud protestantliku usulahu näitel rahvusriikide-ülese ühtse kristliku kogukonna loomisprotsessi ja tuleviku kujutlemise viise, mis annavad võimaluse teha üldistusi näiteks rahvusriigi- ja kogukonnaloome, riigi ja üksikisiku suhete jpm kohta.
Kuidas see…
