-
Ilmselt ongi Fischeri suurim roll see, et ta andis oma mängu ja võitlusega kõige suurema panuse male heaks. Samas oli ta kõige võidunäljasem malemängija planeedil. Ja ta purustas Vene-Nõukogude malekoolkonna absolutistlikuna näiva müüdi.
Fischer paistis oma isepäisuses vahest ka kui vastuolude ja probleemide pundar, keda oli kerge malega seotud intriigidesse tõmmata. Fischeri puhul ei saa mitte kuidagi mööda minna malevälistest asjaoludest: konfliktidest, skandaalidest, kapriisidest. Geeniusena võis…
-
Rahvusvahelise kirjanike ühenduse PEN Ameerika keskus korraldab juba neljandat aastat New Yorgis kirjandusfestivali „World Voices”. Ühe nädala jooksul esitavad kirjanikud oma värsket loomingut, osalevad debattidel ja arutlevad aktuaalsetel teemadel. Selleaastase festivali teemaks oli „Eraelu / avalik elu”. Üle kaheksakümne kirjandusüritusega festivalil osales 172 kirjanikku 52 riigist, üles astusid sellised tuntud kirjanikud nagu Jeffrey Eugenides, Ian McEwan, Catherine Millet, Bernard-Henri Lévy, Peter Carey, Alvis Hermanis meie naaberriigist…
-
Kõigepealt olgu edasise paremaks mõistmiseks öeldud, et väikerahvas võib oma identiteedi otsinguil olla kangelaste leidmisel mõneti iseäralik. Suurrahvaste imetlusobjektideks on reeglina suured valitsejad ja väejuhid, aga ka üleilmse kuulsusega kirjanikud või kunstnikud. Eestlastel pole olnud suuri valitsejaid ega väejuhte, ent muidugi oleme meiegi tundnud uhkust oma suurte loojate üle. Ja ometi on rahva kõige kirglikuma kaasaelamise objektiks ning tundeliidriks olnud tihti sportlane.
See võib tunduda kummaline, põhjus…
-
Kui eelmise festivali põhiprogrammiga tutvustati maailma nukukunsti tippe, siis tänavuse festivali põhirõhk ei jää erilisuselt sugugi alla – teatrisse on oodatud beebid! Alla aasta vanusele publikule mõeldud lavastusi Eesti teatrite mängukavadest naljalt ei leia. See ei tähenda aga sugugi, et nii noorele publikule teatrit kusagil ei tehta. Tehakse küll. Ja vägagi põnevalt. Seekord täidavad põhiprogrammi beebidele ja paariaastastele mängivad teatritrupid Itaaliast, Soomest, Saksamaalt, Ungarist, Norrast, Lätist,…
-
Inflatsioonimäära ei teadnud Euroopas keskmiselt 53%, Eestis 47% vastajatest. Enam-vähem õigesti aga vastas Eesti elanikest 14%, mis on ELi keskmisele (13%) väga lähedane tulemus. Tööpuuduse määra hindamisel aga jäid eestlased Euroopa keskmisele kõvasti alla (õigeid vastuseid vastavalt 12% ja 19%). Eestis hindasid need, kes üldse vastasid, majanduskasvu tegelikust pisut väiksemaks, tööpuudust ja inflatsiooni aga ülehinnati peaaegu kaks korda.
Ühelegi kolmest küsimusest ei suutnud Eestis ligilähedaseltki õiget vastust…
-
Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Boriss Pasternaki 1999. aastal eesti keeles ilmunud suurteoses „Doktor Živago” esitatakse panoraamne pilt Venemaa arengust alates XX sajandi algusest kuni umbes viiekümnendate aastateni. Märksõnadeks on vägivald ja viletsus, vaimusuurus ja armastus, ühe ajastu kokkuvarisemine ja uue sündimine, kuid eelkõige räägitakse selles romaanis inimese hingest. Seda raamatut võib vaadelda kui veenvat nägemust inimeste kannatustest, otsingutest, lõpututest katsumustest, mida elu ikka ja jälle nende ette…
-
Tänane trendiideoloogia on individualism, tugeva, sõltumatu üksikisiku kultus. Sellel põhineb ka hulk võiduka, privilegeeritud ja teadliku üksildumise, eraldumise, eristumise vorme. Võidukat üksildumist naudivad kehvadest oludest lahti rabelnud uusrikkad ja seda sümboliseerivad kõrged müürid pirakate eramajade ümber. Varjamatu rõõm eraldumise ja halvasti varjatud põlgus rahatu „töövõtja” vastu kõlab tihti esimese põlvkonna miljonäride intervjuudest. Igati respekteeritud sotsiaalset eraldumist naudivad ka keskklassi vaprad ja ilusad: tänased hedonistidest üksiklased, keda…
-
Moderaator prof emerit Enn Tarvel (Stockholmi ülikool)
Prof emer James Brundage
(Kansase ülikool), „Henrik ja keskaegne kroonikakirjutus”.
Prof Lars Boje Mortensen
(Lõuna-Taani ülikool), „Henrik keskaja ladina kirjanduse kontekstis”.
Dr Tiina Kala (Tallinna Linnaarhiiv), „Henriku kroonika ajaloomõtte teenistuses: editeerijad ja editsioonid”.
Dr Jaan Undusk (Underi-Tuglase
Kirjanduskeskus), „Sakraalne
ajalugu, profaanne ajalugu:
Henriku piiblikasutusest”.
Reede, 23. mai
Moderaator dr Alan V. Murray (Leedsi ülikool)
10.00 – 11.00 dr Christopher Tyerman (Oxfordi ülikool),
„Henrik ja ristisõjaideoloogia”.…
-
Selles peitub teose tugevus ja nõrkus. Hea on see, et Saksa ja Vene sõdurite, väejuhtide ja tsiviilisikute kirjad ja mälestused annavad ajaloosündmusele inimliku mõõtme, mis sõdu ja lahinguid käsitlevates raamatutes tihti puudub. Seetõttu avaneb lugejale võimalus heita pilk Teise maailmasõja suuruselt teisele lahingule (Moskva 1941. aasta lahingu järel) osaliste endi silme läbi. Bastable on Vene ja Saksa arhiividest leidnud seni avaldamata kirju, päevikuid ja mälestusi, mis…
-
Kuid suhtumine imikupõlve erineb ühiskonniti. Globaalmajanduse tingimustes tähendab lapsepõlv arengumaadel võitlust nälja ja haigustega ning tööelu algab vanuses, kus meie lapsukesed end alles jonnihoogudes poepõrandail veeretavad. Läänes oli suhtumine imikupõlve üsna teistsugune, kui lapse sünd ei tähendanud lihtsalt uut elu, hirmu, kas ta ka ellu jääb.
Ka lihtsalt kasvatuses toimunud muutused on olulised. Nende suhtumiste tõus ja kadu on osalt seotud piirangutega, mis tulenevad riiklikest ja…
