-
Pilt tundub eriti lohutu, kui heita pilk suurte religioonide vähe tuntud kõrvalaladele. Ühe 2005. aastal Helsingis peetud konverentsi kogumikust selgub, et verist vihavaenu leidub ka seal, kust võiks oodata rahumeelsuse ja vägivallatuse vaimu. (Vt Exercising Power: The Role of Religions in Concord and Conflict. Toim Tore Ahlbäck. Vammala, 2006.) Nii võivad vadžrajaana budistid mõnikord kõnelda vägivalla vajalikkusest ning seda ka ise kasutada; vastuolu dalai-laama ja Dorje…
-
Juhtus see, mis minuga ikka vahel juhtub: armusin pööraselt. Üks mälupilt tuleb ähmaselt meelde: olen palavikus, torkiv kampsun on seljas, joon meega teed, higistan ja tunnen end ebamugavalt, kirjutan pikki ambivalentseid armastuskirju välismaal viibivale tütarlapsele ning loen tundide viisi oma esimest välismaalt tellitud raamatut, Deleuze’i ja Félix Guattari kahasse kirjutatud „Anti-Oidipust”, nagu see oleks armastuskiri.
„Anti-Oidipus”
See oli tõeline ilmutus. Ah et filosoofiat võib siis ka niiviisi…
-
Seepärast on kõige traagilisem unustusega seotud kirjanduslik karakter Borgese kõike mäletav Funes. Funes tajus kõike absoluutse detailitäpsusega ning temast ei pääsenud miski ununema. Ta elas täieliku, alatise valgustatuse sees: ta mäletas seda, milline oli pilvede kuju ükskõik millisel suvalisel ajahetkel; ta koostas numeratsioonisüsteemi, kus igal arvul oli arbitraarne nimi; ta võis igal suvalisel hetkel sekundi täpsusega kellaaja öelda. Ta oli võimetu üldistama (detaile maha suruma) ning…
-
Sven Vabar kõneles lähemalt Gaston Bachelard’ist, näidates, kuidas tolle üldtuntus toetub tegelikult mingis mõttes unustusele – igaüks teab „Ruumipoeetikat”, kuid laiemat Bachelard’i mõtteraamistikku ei tunta. Esiteks võiks tal olla olulisem positsioon XX sajandi teadusfilosoofia mõjutajana, teiseks aga kuulub „Ruumipoeetika” tervesse suuremasse fenomenoloogilisse kujutlusvõime käsitlemise projekti, mille peamisteks teosteks on nelja elemendi (õhu, maa, vee ja tule) „poeetikad”. Kuigi on keeruline tabada nende teoste metodoloogiat või üldmudelit,…
-
Tartu ülikooli ajaloost on viimasel 200 aastal kirjutatud palju ja üsna ühtemoodi, sest paljud uued kirjutatakse enamasti veel suurema hulga vanemate järgi. Ka Erich Donnerti raamat ei torka millegi erilisega silma. Raamatus on kaks suurt ja kaks väiksemat osa. Sissejuhatav lühipeatükk on XVII-XVIII sajandi Tartu-Pärnu ülikoolist ning põhjalikumalt XVIII-XIX sajandi vahetusel Tartu ülikooli taastamise üle peetud diskussioonidest.
Esimene sisuline peatükk on pühendatud ülikooli üldisele ajaloole 1802–1918,…
-
On ilmselge, et konkursi imetlusväärsete lubadustega võitnud projekt jääb lubaduste täitmisel hätta. Ühestki materjalist massiivne rist ei anna edasi vabaduse ega võidu ideed, vaid väljendab hoopis teatavat tundetut, ebaküpset arrogantsi. Kuna see ei toimi ka sümboli või ikoonina, paistab see naiivne ja pinnapealne ega paku meile erilist elamust. Vabadus ei ole midagi juhuslikku. Olles osa rahva kollektiivsest mälust ja vaimust, heliseb vabadus iga inimese hinges nii…
-
Rohkem saab öelda demokraatia toimimise kohta. Riigid asuvad ikka samas jões ning ka tegurid, mis mõjutavad poliitilisi režiime, on põhimõtteliselt needsamad, kuigi välispoliitilise kliima mõju on varasema ajaga võrreldes järsult kasvanud. Viimase mõjukuse demonstreerimiseks mõelgem kahe seisukohavõtu tähendusele. Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland, üks Eesti kõrgemaid riigitegelasi, on väitnud (EPL 27. III): „Lubage mul tuletada meelde, et viimase aasta jooksul on Riigikogu teinud olulisi seadusemuudatusi selleks, et…
-
„Universaalidest Juri Lotmani semiootika kontekstis” on Peet Lepiku doktoriväitekiri, mille autor eelmise aasta lõpus Tartu ülikooli semiootika osakonnas edukalt kaitses. Raamatu lõppu on lisatud kolm Juri Lotmani loengut teemal „Isiksuse ja ühiskonna semiootika”, need mängivad analüüsimaterjalina olulist rolli.
Raamatule lisab väärtust asjaolu, et tegemist on esimese täismahus eestikeelse monograafiaga Juri Lotmani kultuurisemiootika teemal. Võrdluseks mainin, et ingliskeelses kultuuriruumis leidub mitmeid Lotmani ideede käsitlusi, olgu nimetatud Edna Andrewsi…
-
On ilmselge, et konkursi imetlusväärsete lubadustega võitnud projekt jääb lubaduste täitmisel hätta. Ühestki materjalist massiivne rist ei anna edasi vabaduse ega võidu ideed, vaid väljendab hoopis teatavat tundetut, ebaküpset arrogantsi. Kuna see ei toimi ka sümboli või ikoonina, paistab see naiivne ja pinnapealne ega paku meile erilist elamust. Vabadus ei ole midagi juhuslikku. Olles osa rahva kollektiivsest mälust ja vaimust, heliseb vabadus iga inimese hinges nii…
-
Piia Ruber
