-
Nii jääbki mulje, et Eesti ja Tiibet on ajalooliselt, kultuuriliselt ja geograafiliselt ennekõike vastandlikud. Miks läheb siis Tiibetis toimuv eestlastele nii palju korda? Esimene vastus, mis seepeale antakse, näib olevat enesestmõistetav: nii Eesti kui Tiibet on tugevasti kannatanud võõrvõimu toodud diktatuuri, okupatsiooni ja genotsiidi all. Ometi pole asi nii lihtne. Eestlased ei tunne sugugi alati tugevat solidaarsust okupatsiooni või genotsiidi all kannatavate rahvastega. Kurdistani või Palestiina…
-
Siiski on ilmne, et paljusid Eestis perestroika ajal alguse saanud protsesse, mille tulemused mõjutavad meie kõigi igapäevaelu, on siiani põhjendamatult vähe uuritud. Kes selliseid uuringuid peaks läbi viima? Ja kelle huvides üldse on perestroika aja käsitlemine? Avaldatud artiklites vaadeldakse tolle aja murranguid Ungaris, Poolas, Venemaal ja last but not least Eestis. Kõik artiklid on kirjutatud spetsiaalselt Sirbile.
-
Üks perestroika paradokse: kuigi kõik teavad, et see oli läbikukkumine, oli perestroika läbikukkumine, mida kõik ülistavad. Isegi need, kes selle eest vastutasid, paistavad oma täieliku läbikukkumise üle uhkust tundvat. Algsete lubaduste poolest oli tegu muidugi püüdega reformida Nõukogude Liitu ning, mis veelgi olulisem, päästa riik. Partei ideoloogide retoorikas kasutati perestroika sünonüümina ka mõisteid „sotsialistlik demokraatia” ja „inimnäoline sotsialism”. Esimene esines tihemini, kuna teine idee seondus liialt…
-
Selle essee tulipunktis on uus majandusühiskond, mis ei ole enam allutatud Nõukogude riigile nagu enne 1985. aastat, kuid mis pole ka enamikus lääneriikides tuntud kapitalistlik ühiskond. Vasttekkinud majandusinstitutsioonid ja -tegelased ning äritüübid sündisid globaalse kapitalismi ja Venemaa majanduse vastasmõjus, ehkki eeldati, et viimane moondub neoliberaalse projekti embuses iseenesest kapitalistlikuks ühiskonnaks. Pealkirjas osutatud „ettevõtjate tootmine” hõlmab kaht teineteist toetavat protsessi: ettevõtjad loovad end ise ambitsioonidest ja püüdlustest…
-
Selline ontologiseerimine on jätkunud ka paljudel muudel normeerimisrinnetel. Eestis on mitmesugused semiautoriteetsed kogud kuulutanud aastate jooksul juurdepääsu Internetile inimese põhiõiguseks. Mis justkui annaks aimu, et Internet on avalik hüve, midagi sellist nagu õhk või avalik ruum, mis on kõigile võrdselt ja tasuta kättesaadav. Olgu, ent mis juhtub, kui seda laadi põhimõtetest ka tegelikult lähtuda püütakse? Näiteks Dublinis, kus linna oma jõududega on juba paar aastakest püütud…
-
Eesti kõnelevas meedias osutub meie suhtlusviis teatud määral sarnane olema. Vahel tahaks ajakirjanikku lausa sundida kahtlaselt käitunud avaliku elu tegelasele esitama otsekoheseid, nõudlikke küsimusi. Selle asemel on aga isegi siis, kui kaks ajakirjanikku ühe küsitletavaga vastamisi panna, tunda, kuidas keegi ei taha kedagi solvata ega ärritada, parimal juhul esitatakse teravaid küsimusi ümber nurga ja kobamisi, ja nii saab intervjueeritav ausast vastusest kõrvale keerutada. Ja tõenäoliselt ei…
-
Matthias Johann Eiseni „Eestlaste sugu” on teine raamat Eesti Keele Instituudi ja Tartu ülikooli antropoloogilise ja etnolingvistika ühissarjas. Teose esitrükk ilmus ligi sada aastat tagasi (I osa 1909 ja II osa 1911) ja andis oma aja kohta esimese põhjaliku eestikeelse ülevaate soome-ugri keeltest. Raamatu teine, täiendatud trükk ilmus 1922. aastal juba iseseisvas Eestis. Käesolev trükk on kolmas.
Eelmisest trükist möödunud kaheksakümne aasta jooksul on teadus jõudsalt…
-
I
Eesti keeles on ilmunud Ernst Cassireri „Keel ja müüt”. Tore küll, juba teine Cassireri raamat eesti keeles lugeda. Oleks aga nagu üks küsimus juba ajast aega seda puhku oodanud, saagu ta nüüd jälle küsitud. Niisiis: tore, et Cassirerilt juba teine raamat eesti keeles, aga Kantilt seni ainult üks, Hume’ilt või Spinozalt või Hegelilt ja teistelt geeniustelt seni veel mitte ühtegi. Miks küll nii, miks nii…
-
Selle veendumuse üheks levinumaks tuletiseks on tees, et tõeline vaim on vaid see, mis mässab. Mässul on kaks liiki: mäss võimu vastu ja mäss enamuse vastu. Tsiteerides Jüri Talvetit: „Just mäss karjavaimu vastu tähendabki tõelist vaimu. Ühe rahva vaimu parimad vormijad on ajaloos just olnud vaba- ja teisitimõtlejad”. Tõsi, nimetatud kaks mässuliiki on lähisugulased, mõlemal juhul astub üllas võim välja alatu jõu (ülekaalu, võimu) vastu.
Väljaütlemisi, mis…
-
See väide annab Maret Maripuu puu taha läinud afäärile hoopis teistsuguse värvingu. Niisiis, tuleb välja, et see seaduseelnõu ei tulene mitte majanduslikust paratamatusest ega ka ebamäärasest vajadusest kellegagi konkureerida, nagu väideti, vaid väljendab hoopis teatud poliitilist meelsust. „No nüüd me siis räägime!”, võiks parafraseerida ühte tuntud näitlejat. Järelikult võib öelda, et teistsuguse poliitilise tahte korral saaks ka teisiti.
Tööseadus ja klassiviha
Aga sellega meie tubli peaminister ei piirdu.…
