-
Aaviku geenius
Eks tunta Aavikut mitmetahulise tegevuse järgi. Peale tuntuima – tõhusa sõnaloome – jõudis ta programmiliselt ja süstemaatiliselt uuendada paljutki eesti vormimoodustuses. Ühtlasi oli Aavik osav keeleuuenduse mainekujundaja, levitades oma aateid ja vaateid menukirjanduse abiga. Mööngem, et noored inimesed, kes keeleuuenduse teooriat ja keelekorralduse praktikat koolitunnis mõttetuks ajaraisuks pidasid, said Aaviku keelepruugi ja uudissõnad märkamatult külge isukalt roima-kirjandusele kaasa elades.
Eesti kauaaegseim Aaviku-uurija Helgi Vihma ütleb usutluses…
-
-
Aidamees ja rott
ei tunne nälga.
Halb naine kannab rohkem põllega aidast välja kui mees kurguga kõrtsist.
See ei ole oma, mis aidas;
see on oma, mis kõhus.
Vokikruv ja naisenaba, vöörüsvits ja aidataba – nee peat kõvah olõma.
Koit ei ole aitas
ega eha lautas.
Üsägä kannat aita, peoga vällä – iks puudus.
Õpetussõnu
eesti vanasõnade andmebaasist
www.folklore.ee.
-
Jüri Luik pakkus Diplomaatia veebruarinumbris välja kommunismi kuritegude uurimiseks rahvusvahelise komisjoni moodustamise, mida asus toetama ka Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu. 18. märtsil allkirjastasid Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja Poola president Lech Kaczyński ühisdeklaratsiooni, üleskutse „uurida kommunismi inimsusvastaseid kuritegusid ja inimõiguste rikkumisi ning anda neile hinnang”. Üleskutses on ka väga ühemõtteline selgitus komisjoni ülesannete kohta: „Selle komisjoni eesmärk ei oleks hukkamõist või kohtumõistmine üksikisikute…
-
„Ärapanemise” ohud
Ehk ongi „ärapanemine” äärmusliku kriitikana Rahvusringhäälingu žanripoliitika? Isegi sellisel juhul jäävad üles küsimused, ning mitte ainult hea ja halva maitse, vaid hea ja kurja piiride ning seaduste täitmise kohta. „Ärapanemise” formaat legitimeerib ülitugeva kriitika, millel on suur oht muutuda konkreetsete inimeste mõnitamiseks, ilma et neil oleks isegi võimalust kohe vastata. ERRi kaebuste menetlemise kord ütleb, et eetikanõunik tegeleb kaebustega, mis osutavad juhtumitele, kus saate allikas…
-
Kus? Toimetuse uus aadress on Tallinnas Voorimehe 9, kultuuriajakirjade sõbrale tuttav koht, sest samas majakompleksis tehakse juba ammu näiteks Vikerkaart ja TeMuKit.
Miks, sellele on mitu seletust. Neile, kes Sirpi ei loe, kuid seda andunumalt kritiseerivad, kõlbab seletuseks ehk toimetuse soov olla võimule lähemal, otse Toompea külje all. Mine tea, äkki saab siis järgmiseks juba ka mäe otsa. Neile, kes on valvsad maksumaksja raha otstarbeka kasutamise küsimustes,…
-
Indeks teatavasti koosneb kolmest komponendist (SKT, haridus ja eluiga), millest hariduse oma sünnib kahest (kirjaoskuse tase ja osaluse määr). Indeksi väärtused paigutuvad 0 ja 1 vahele, seega on Eesti tulemus 0,86 laele väga palju lähemal kui põrandale. Tõepoolest, Eesti koht pingereas on viimastel aastatel järjest langenud: aastatel kohad 2003–2007 on olnud vastavalt 41., 36., 38., 40. ja 44. Siit võib ekslikult välja lugeda, justkui oleks Eesti…
-
Tõrge lugejakommentaaride modereerimisel on ärilist laadi: hirm vähenevate klikkide pärast, millele järgneb ajalehetöötaja vaimusilmas reklaamiandja kabuhirmus põgenemine, pankrot ja vaesumine. Aga kui ei ole nii? Kui Eesti ühiskond on küps selleks, et klikkide suure arvu taha vaadata? On ju iseenesest võimalik, et reklaamiandja usub oma sihtgrupi välja valitud väljaande kvaliteeti. Võiks eeldada, et ilma meelelahutusliku kastmeta loetakse ajalehte süvenenumalt ja seda teevad ka need, kes ei…
-
Moodsa ajakirjanduse kasuks on öelda nii mõndagi.
Esitades meile harimatute arvamusi, hoiab see
meid ühenduses ühiskonna võhiklikkusega.
Oscar Wilde
Viimasel ajal on Eestis avalikkuse kõrgendatud tähelepanu alla tõusnud (trüki)ajakirjanduse sotsiaalne roll ja vastutus, tema võimupiirid, liigne meelelahutuslikkus ning väidetav manipuleerimine lugeja madalate tungidega. Peaaegu kõigis sõnavõttudes on tõstatatud kaks üksteisega otseselt põimunud probleemi: Eesti trükimeedia kestev kollastumine päevalehtede näitel ning nendesamade päevalehtede netifoorumites laiutav inimväärikust alandav sõim, mis…
-
Kõiki neid vaidlusi ühendab kolm joont. Esiteks, need on teravad konfliktid kahe poole vahel. Teiseks, need meenutavad pigem kaklust kui vaidlust. Ja kolmandaks, kõik need näitavad ühte: eesti avaliku elu retooriline kultuur on NULL.
Kuigi aastate jooksul on ilmunud karjakaupa kõnepidamise, tekstitegemise jms õpperaamatuid, mis ka maha on müüdud, pole suurem osa ostjaid neid pärast kojutoomist ilmselt kordagi avanud. Eesti parlamendipoliitikute retoorilisest tasemest (kui üksikud erandid…
