-
/—/
Tsensuuri ei ole.
Epp Õlekõrs, EKA graafilise disaini I kursuse üliõpilane. Põhiseaduse §45.
Moodsa ajakirjanduse kasuks on öelda nii mõndagi.
Esitades meile harimatute arvamusi, hoiab see
meid ühenduses ühiskonna võhiklikkusega.
Oscar Wilde
Viimasel ajal on Eestis avalikkuse kõrgendatud tähelepanu alla tõusnud (trüki)ajakirjanduse sotsiaalne roll ja vastutus, tema võimupiirid, liigne meelelahutuslikkus ning väidetav manipuleerimine lugeja madalate tungidega. Peaaegu kõigis sõnavõttudes on tõstatatud kaks üksteisega otseselt põimunud probleemi: Eesti trükimeedia kestev…
-
Loojumas päev
Äkki nime
Nii tuttavat näen
Oo, kes se on
Kui kümmekond aastat tagasi Internet igamehe-asjaks sai ning tekkisid ajalehtede võrguväljaanded, olid need päris naljakad – nagu siis üldse kõik. Õigemini – siis oli kõik tõsine, kuid tagantjärele tundub see naljakas. Ajalehed olid tõsised, isegi meelelahutuslik ajakirjandus oli tõsine, lihtsalt kõike tehtigi tõsiselt. Tõsiselt, ajakirjanduslikult tehtud ajakirjandus peegeldus Internetti adekvaatselt ja ausalt. Internet pidi saama kohaks, kuhu kogu maailma…
-
Ivar Raigi raamatut peaks ilmselt arvustama euroskeptik, sest see raamat sisaldab oma näilisele õpikulikkusele vaatamata just seda aspekti. Mina olen pigem europragmaatik ja sestap ehk mitte õige arvustaja. Paiguti meenutab raamat mulle rongist maha jäänute vestlust jaama perroonil, kus jutt käib selle üle, kui hea või halb see äraläinud rong ikkagi oli – et kas see koosnes eraldi vagunitest või oli see üksainus pikk rong või…
-
Selle veendumuse üheks levinumaks tuletiseks on tees, et tõeline vaim on vaid see, mis mässab. Mässul on kaks liiki: mäss võimu vastu ja mäss enamuse vastu. Tsiteerides Jüri Talvetit: „Just mäss karjavaimu vastu tähendabki tõelist vaimu. Ühe rahva vaimu parimad vormijad on ajaloos just olnud vaba- ja teisitimõtlejad”. Tõsi, nimetatud kaks mässuliiki on lähisugulased, mõlemal juhul astub üllas võim välja alatu jõu (ülekaalu, võimu) vastu.
Väljaütlemisi, mis…
-
See väide annab Maret Maripuu puu taha läinud afäärile hoopis teistsuguse värvingu. Niisiis, tuleb välja, et see seaduseelnõu ei tulene mitte majanduslikust paratamatusest ega ka ebamäärasest vajadusest kellegagi konkureerida, nagu väideti, vaid väljendab hoopis teatud poliitilist meelsust. „No nüüd me siis räägime!”, võiks parafraseerida ühte tuntud näitlejat. Järelikult võib öelda, et teistsuguse poliitilise tahte korral saaks ka teisiti.
Tööseadus ja klassiviha
Aga sellega meie tubli peaminister ei piirdu.…
-
Eesti keel kui riigikeel, asjaajamise keel ja õpetuse keel olid põhiseaduses varemgi kirjas, ent vahest alles nüüd, kui eesti keel on nimetatud meie tõotuses, saab igaühele selgeks, et keel on osa meie põhiseaduslikust korrast. Keel kohustab ja keel on kohustus. Keeleta pole riiki ja meie riigi üks alusmõtteid on keel. Eesti riik saab olemas olla ainult eesti keeles.
Ühtlasi on eesti keel selle maa kõige suurem ja…
-
-
„Jaan Laur, Abia mees, on kaua aega Tartu maal suure Kassinurme mõisa rentnikuks. Ka oli Abia mõis mõne aja Abia meeste Jaan Sarri ja Peeter Ermase ja Hendrik Lauri käes üksteise järel rendi peal. /—/ Jaak Koger, Abia mees, üks talu poiss, rentis esite Pöögle suure kõrtsi, ostis siis Tartu maalt paar talu, müüs need jälle ära ja ostis Valga juurest Seeli mõisa ja Pinta karjamõisa.…
-
Äraütlemata palju on meisse ladestunud nõukogudeaegset taaka, mis on nagu raskemetall, millega on meie kui postsoveetide hing ja mõttemaailm reostunud. Ise seda ei adu, endale seestpoolt tundub kõik ikka nii õige. Aga katsugem end näha kõrvaltpilguga.
Ühe vana, sovetiaega näinud mehe „filosoofiast”.
Tallinna all-linnas seisab üks uhke hoone – Niguliste, mis on vastust oma sfinksilikule küsimusele nõudnud juba õige mitme valitsus- ja omavalitsuskoosseisu käest. Aeg-ajalt tuletatakse seda…
-
Mu iva on osutada, mis allikast, millisest “vaimsest atmosfäärist” see sõna pärineb – tollelt infoühiskonna narrikarnevalilt. Varaseim leitud otsinguvaste on juba oktoobrist 2005, kommentaaris Veidemanni kolumnile, milles ta protestis Langemetsa Sirbi artikli vastu, kus too ründas “kommarisärgi-afääri” järellaines Veidemanni, Ruutsood ja Jõerüüti. Aga esimest korda kerkis väljend kommentaariumitasandilt “päris” ajalehte, s.t arvamuslugude rubriiki möödunud aasta kuumadel päevadel, 4. mai Postimehes Urmas Sutropi artiklis “Toetame oma põhiseaduslikku…
