-
Tööseadus ja klassiviha
Aga sellega meie tubli peaminister ei piirdu. Samas artiklis ütleb see ühe teise suusataja nimekaim, et senine töölepingu seadus on kantud klassivihast (sic!), kuna töötajatele on tagatud koondamishüvitised. Niisiis igasugused töötajate kaitse- ja sotsiaalhüvitistega seotud mehhanismid ei ole senises seaduses mingil muul eesmärgil kui vaese õnnetu kapitalisti kiusamiseks ja väljendavad lihtsalt töötajate vahkviha tööandjate vastu. Aga õnneks tuleb uus seadus ja pühib vihameele ning…
-
Peatage ohjeldamatu ajakirjanik!
-
Viimase nädala jooksul käivitati kolm suuremat allkirjade kogumist. Eesti Arhitektide Liit asus koguma allkirju Vabadussõja võidu samba, roheliste erakond tuumajaama ning kaks ajalehte riigikogu vastu. Lihtne on need kõik ühte patta panna, kuid näilise sarnasuse taga on mitu põhimõttelist erinevust. Kes ja millisel eesmärgil? Kõik teevad poliitikat, kuid üks on mittetulundusühing, teine erakond ja kolmas äriühing.
On üsna mõistlik, kui erialaühing, tulule mõtlemata, avaldab arvamust ja küsib…
-
Algul, kui poliitikuid veel polnud, vedas arengut ajakirjandus. Paljud poliitikud kasvasidki ajakirjandusest välja. Vabaduse tulles mõtles ajakirjandus rohkem oma missioonile kui kasumile. Samas tulid lavale uued väljaanded, üldpilt oli rikkalik ja hariv. Seejärel lõi ajakirjandus kolletama, süvaanalüüsid asendusid pinnapealse ärapanemisega. Tajudes oma mõju ja sedagi, et ta õieti millegi eest ei vastuta, läks ajakirjandus tihti üle piiri. Faktitäpsus ja oskus teemasid tähtsuse järjekorda seada pole juba…
-
Nõukogude perioodi ajaloo uurimine hakkab Eestis tasapisi omandama tõsisema ajaloouuringute piirjooni. Oluline samm, mille kogumiku „Eesti NSV aastatel 1940–1953” autorid astuvad, on stalinismi ajajärgu (1940–1953) käsitlemine selgelt eristatava perioodina Eesti ajaloos. See annab võimaluse hakata nõukogude ajastule lähenema mõnevõrra vähem emotsionaalselt ning ajaloouurimise seisukohalt produktiivsemalt. Nõukogude aeg hakkab järk-järgult kaotama halli udukogu olemust ning piirjooni hakkavad võtma konkreetsetele ajajärkudele iseloomulikud ilmingud Eestis, NSV Liidus ja Euroopas,…
-
„Peig ja peiupoiss olid viimasel vankril. . . . Tee peal tehti kõiksugu takistusi: veeretati kive teele, tehti aedu jne. Inimesed valvasid teel ja kui hobused takistustest üle ei saanud, tuldi ja aidati. Selle eest andis eeskäibija kannust õlut. Eriti suured raskused olid pruudi väravas. Värav hoiti kinni ja püüti hobuseid kõiksugu võtetega väravast eemale juhtida või tagasi kohutada. Lasti tuhasuurtükki: tuhk pandi rattarummu sisse ja laia lauaga löödi…
-
Valu on postmodernistliku meediamaailma kujutiste voo üks ligitõmbavamaid teemasid. Negatiivse reaktsiooni nautimine distantsilt saab võimalikuks paljuski tehnoloogia, digitaalsuse ja satelliittelevisiooni kaudu. Need on meediumid, mis täidavad maailma kannatuste, karjete või pitsitusega südames ja samas mingi sõnulseletamatu naudinguga. Valu on üks moodsa maailma kunsti osiseid, mille vahendamisel on oma poeetika ja stilistika. Valu on infoga kaasa antav antihumanistliku maailma boonus ja kõigi õudustega harjunud meelte ergutamise järjekordne…
-
Esmalt esimesest lainest, mis kulges kultuurisfääris paralleelselt taastatud omariikluse ülesehitamisega. Esimese laine muutused olid väga toimekad ja drastilised, lõhkusid paljuski seniseid mentaalsuse põhijooni ning olid ühele osale eesti ühiskonna liikmetele traumeerivad, teist aga innustasid uuenema. Üheksakümnendad algasid vabadusjoovastusega: eestlane olla oli uhke ja hää. Veel reeglistamata vabaduse kaasnähtusena tekkis omakorda arusaam, et mis pole otse keelatud, see ongi lubatud ja edumeelne. Hinda läksid eksperimentaatorid, projektide kirjutajad,…
-
Austades ja tunnustades Eesti rahva läbi aegade peetud võitlust vabaduse ja Eesti iseseisvuse nimel, tähistamaks Eesti Vabariigi võitu Vabadussõjas, mälestamaks iseseisvuse saavutamise ja kaitsmise nimel toodud ohvreid, jäädvustamaks tulevastele põlvedele Eesti omariikluse võõrandamatust ja aegumatust, avaldades lugupidamist kõigile kaaskodanikele, kes on toetanud läbi aegade vabaduse ausamba rajamist, Riigikogu otsustab:
1. Toetada Vabadussõja võidu samba (vabaduse ausamba) rajamist Tallinna Vabaduse väljakule.
2. Teha Vabariigi Valitsusele ettepanek korraldada koostöös Tallinna…
-
2007. aasta suvel toimunud konkursi žüriile esitatud 40 võistlustööst jõudis konsensusega lõppvooru 5 lahendust, praegune võidutöö nende seas. Ehk oleks esiviisik žürii mõnevõrra teistsuguse koosseisu puhul paari-kolme kavandi võrra ka erinenud. Tagantjärele olen üllatunud, kui palju osales nimekaid autoreid, kuid paraku suhteliselt särata töödega. Mis teha, kui viimase 18 aastaga pole vähemalt Tallinnas ei riik ega omavalitsus näidanud head tahet avalikku ruumi skulpturaalsete ja monumentaalsete lahendustega…
