-
Viimase nädala jooksul käivitati kolm suuremat allkirjade kogumist. Eesti Arhitektide Liit asus koguma allkirju Vabadussõja võidu samba, roheliste erakond tuumajaama ning kaks ajalehte riigikogu vastu. Lihtne on need kõik ühte patta panna, kuid näilise sarnasuse taga on mitu põhimõttelist erinevust. Kes ja millisel eesmärgil? Kõik teevad poliitikat, kuid üks on mittetulundusühing, teine erakond ja kolmas äriühing.
On üsna mõistlik, kui erialaühing, tulule mõtlemata, avaldab arvamust ja küsib…
-
Kindlasti leidub äsja kirjeldatud stereotüüpidele ikka ja jälle mitmeid elulisi kinnitusi. Kuid samas tuleb mainida, et tegelikkus pakub õnneks palju värvilisemat paletti. Üha rohkem tekib siinmailgi dünaamiliselt tegutsevaid, iseolemise tahtega muuseume, seoses Eesti Vabariigi aastapäevaga meenub kas või ajaloomuuseum. Muuseumi kui aktiivset ja ajatundlikku ruumi esindab teiste hulgas viimastel aastatel kenasti ka näiteks Anton Hansen Tammsaare kortermuuseum Koidula tänavas. Värske elu on sellesse kohta sisse puhunud…
-
Seda sõnumit ilmestas hästi ka kõne adressaadi keskendamine „Sulle”, lihtsale inimesele ja „heale sõbrale”, keda anekdootlikult kehastas kontserdi etteastete vahel Guido Kangur oma muheda huumoriga. Meie, lihtsate inimeste ja heade sõprade ühisus ei vastandunud mitte niivõrd poliitilisele establishment’ile saalis, kuivõrd klišeelikule formalismile ja sallimatule põmmpäisusele, mida leiab ühiskonna kõikidest kihtidest. Isegi Guido Kanguri üsna stereotüüpset maamehe karikatuuri iseloomustas ebatavaline (ja ebarealistlik?) avatus ideedele ja dogmaatilisuse puudumine.…
-
Seda raamatut uurige teie, mu sõbrad,
kui mina ei saa – seal olevat hiiglaste hulgas ka üks peatükk
ESTONIA.
President kutsus meid kõiki, sama sõbralikus, semulikus toonis kui Alvergi, seda üleskutset järgima. Ja andis mõista, et uurida peatükki ESTONIA tähendab mõista üht väikest perekonnalugu, mis on pidevas muutumises – see on nende nägu, kes seda parajasti kirjutavad. Järgmise kümne aasta jooksul on sulg kolmekümneaastaste käes. Kes nad on?…
-
Üks konks on ajakirjanduse „kriitikal” veel. Kui president või keegi teine ajakirjandust kritiseerib, teeb ta seda oma nime all. Ajakirjanduse kriitika tuleb aga väga sageli ebamäärasest allikast: „Pealtnägija teatel”, „Postimehe andmetel”, „Eesti Päevalehele teadaolevalt”. Miks me peaksime tõsiselt võtma informatsiooni, mille tegelikku allikat varjatakse? Ja miks seda varjatakse? Miks meile ei selgitata varjamise põhjusi? Ma ei ole meie ajalehtedes näinud ühtainsatki niisugust selgitust.
Ma juba kuulen vastuväidet,…
-
Muidu nii tolerantsed peatoimetajad ohkavad järjekordsest punaprofessori artiklist kuuldes kaastunde- ja etteheiteseguselt. Aastatega koduseks muutunud rääkivad pead nädalavahetuse ühiskonnaelusaadetest avaldavad raadiokanalites hukkamõistu. Punaprofessorite avaldamist taunib otseselt oma kõnes koguni president.
Kirjeldatule lisandub ent veel varjatud, toimetajate teada jääv pärakülg. Punaprofessoriga läbikäimine pole kaugeltki nauding. Tunduvalt lihtsam on pöörduda enamasti emotsionaalselt üliintelligentsete isamaalaste poole. Kui mõni erand välja arvata, on ajalehetoimetaja suhtlus isamaalasega meeldiv ning asjassepuutumatute liiasusteta.…
-
Loomulikult on alati mõtet uurida, kuidas ja kas põhiseadus kodanikku üldse millekski kohustab, milliseid Bermuda või mitte-Bermuda kolmnurki ette seab. Kui see kodanik on parajasti saanud presidendiks, ministriks või parlamendi liikmeks, siis on raami kuld ja rangide hõõrdunud kohad põhiseadusest hästi näha. Aga kuidas on selle inimesega, kes on omale diplomaadi rolli vabalt valinud? Kas põhiseadus kohustab käituma, mõtlema, tegema ja olema? Kas ta üldse kuidagi…
-
Rääkivas ja kirjutavas kommunikatsioonisektoris on lood vastupidi. Seal käib võistlus just keskmise maitse parima tabamise nimel, ränk rebimine reitingute ja lugejamassi pärast. Mis ühtedele häbi-, see teistele auasi. Kontakt maapinnaga on kadunud. Korraga soovitakse olla kõrgeim võim ja rahva teener. Meedias valitsev vaim peegeldus riigi sünnipäevanädalal eredalt professor Epp Laugu ja ajakirjanik Antti Oolo avalikus kirjavahetuses.
Lauk kirjutab: „Ohus on kogu eneseregulatsiooni mõte. Kui ajakirjandus kasutab oma…
-
Ses suhtes on absurdiks pöördunud rootsi õigusteadlase Stig Strömholmi käsitlus, mille järgi tuleneb tänapäevane euroopalik riigi- ja ühiskonnakorraldus suurel määral juristide mõttelaadist ja nõudest lahendada ühiselu probleeme mitte irratsionaalselt, vaid diskussiooniga õigusprobleemi üle. Nii olevat Euroopa avalik elu ja kultuur kõrgkeskajast peale muutunud juriidiliseks ja ratsionalistlikuks kõigi selle heade ja halbade külgedega – Euroopast kujunes juristide maailmajagu. Euroopalik debatt parlamentides, vallamajades, kohtutes ja ametiasutustes olevat oma…
-
Kui see situatsioon asetada tuhandeid kordi suurendatud skaalale, siis paistab, et just viimased strateegiad on need, mille inimkonna suur osa on valinud kliimamuutustele reageerimiseks. Mõned kuulutavad nii muutused kui nende inimliku põhjuse teooriaks, mida pole tõestatud. Näiteks Briti ajakirjandusega võrreldes on Eesti meedias niisugused seisukohad üllatavalt ebaproportsionaalselt esindatud. Kuigi enamus teadlastest näeb kliimamuutustes märkimisväärset antropogeenset elementi, tuuakse siinkandis esile pigem kahtleva vähemuse või alternatiive otsivate teadlaste…
