-
Näguripäevad hingavad kuklasse tõesti: esimesena toidukriisina, mille arvukate põhjuste hulgas on kliimamuutustest põhjustatud ikaldused, naftahinna tõus, biokütus ja eduka turukapitalismiga rikastuva Hiina keskklassi kasvanud nõudlus loomaliha järele. Tulemuseks on põhitoiduainete, näiteks vilja, riisi, aga kaudselt ka kõikvõimaliku leivakõrvase hinnatõus. See tabab kõigepealt neid, kelle sissetulekust läheb suur osa toidule. Paljudel arengumaadel on see 50–70% tuludest – võib kujutleda, mida sel juhul tähendab toiduainete hinna kerkimine poole…
-
Rohkem saab öelda demokraatia toimimise kohta. Riigid asuvad ikka samas jões ning ka tegurid, mis mõjutavad poliitilisi režiime, on põhimõtteliselt needsamad, kuigi välispoliitilise kliima mõju on varasema ajaga võrreldes järsult kasvanud. Viimase mõjukuse demonstreerimiseks mõelgem kahe seisukohavõtu tähendusele. Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland, üks Eesti kõrgemaid riigitegelasi, on väitnud (EPL 27. III): „Lubage mul tuletada meelde, et viimase aasta jooksul on Riigikogu teinud olulisi seadusemuudatusi selleks, et…
-
„Universaalidest Juri Lotmani semiootika kontekstis” on Peet Lepiku doktoriväitekiri, mille autor eelmise aasta lõpus Tartu ülikooli semiootika osakonnas edukalt kaitses. Raamatu lõppu on lisatud kolm Juri Lotmani loengut teemal „Isiksuse ja ühiskonna semiootika”, need mängivad analüüsimaterjalina olulist rolli.
Raamatule lisab väärtust asjaolu, et tegemist on esimese täismahus eestikeelse monograafiaga Juri Lotmani kultuurisemiootika teemal. Võrdluseks mainin, et ingliskeelses kultuuriruumis leidub mitmeid Lotmani ideede käsitlusi, olgu nimetatud Edna Andrewsi…
-
On ilmselge, et konkursi imetlusväärsete lubadustega võitnud projekt jääb lubaduste täitmisel hätta. Ühestki materjalist massiivne rist ei anna edasi vabaduse ega võidu ideed, vaid väljendab hoopis teatavat tundetut, ebaküpset arrogantsi. Kuna see ei toimi ka sümboli või ikoonina, paistab see naiivne ja pinnapealne ega paku meile erilist elamust. Vabadus ei ole midagi juhuslikku. Olles osa rahva kollektiivsest mälust ja vaimust, heliseb vabadus iga inimese hinges nii…
-
Kui kaunikõlalised laused on kogutud, valivad keeleeksperdid nende hulgast välja kõnesünteesiks sobivad. Seejärel saadetakse valitud laused tekstina rahvusvahelistele partneritele, kes sünteesivad laused oma keele kõnesüntesaatoritega. Keeletalgud tipnevad sünteesitud lausete võrdlemise ja analüüsimisega ning tulemuste esitlemisega sügisel. Siis on igal huvilisel võimalus võrrelda kõnesüntesaatorite tulemusi ning leida eesti keele kõlalisi iseärasusi. Keelte võrdlusmaterjaliga antakse välja õppeotstarbeline helikandja.
-
ÕS 2006 õpetab, et ümber töötlema asemel peab kasutama tuletist töötlema (töö + -ta- = tööta; tööta + -le- = töötle) või ühendtegusõna ümber töötama. Liitega -le- moodustatud verb töötlema tähendab sama mis ümber töötama, seega teeb ümber-sõna lisamine tuletatud verbi liiaseks: sõnu on rohkem, kui arusaamiseks vaja läheb. (Et vahel valmistab raskusi verbi töötlema pööramine, olgu lisatud, et õiged vormid on töödelda : töötlen :…
-
Haridus- ja teadusministeeriumis käivad keeletalgud, kus otsitakse kaunilt kõlavaid lauseid. Need ei pea küll olema muidugi normikohased, kaunilt võib kõlada nii släng kui murdekeel. Siinkohal tuleb aga ette, et viimases Keele Infolehes (14. III, http://www.keelevarav.ee/keele_infoleht) ütleb Tiit Hennoste: „Häälduse puhul aga pole minu teada eesti keeles mingit hääldusnormingut olemas”. Ometi on valitsuse 2006. aasta 7. septembri määruses nr 196 kirjas, et „Kirjakeele norm on määratud õigekirjutuse,…
-
Kuidas ja millest, kelle voodilinadest ja kleidiriidest ning kus värvituna, lipud tekkisid, on hästi teada. Aga mis siis sai? Järgmisel päeval viidi lipud rongkäiku, Raadile ja tagasi. Siin lõpevad faktid ja edasise kohta pajatab ainult pärimus. Et lipukangad sattunud Tartu akadeemilise meeskoori kätte, õmmeldud kokku ja käinud koori esinduslipuna suvel Leedus Gaudeamuselgi ära. Aga et lipuriie liiga raske materjal olnud ning korralikult ei lehvinud, õmmeldud koorile…
-
Mulle ei meeldi see, et peaminister Ansip ühe nädalaga oma seisukohta riigieelarve küsimuses täielikult muutis. See võib ju paista kompromissikunstniku kena etteastena, kuid väheveenvaks teeb meelemuutuse fakt, et märkimisväärselt uut informatsiooni peaministrile Eesti majanduse olukorra kohta vahepeal ei laekunud. Ja veel enam see, et ega ta ju ei põhjendanudki meelemuutust muuga kui „rahva usuga”. Peaminister kirjutas Eesti Päevalehes: „Kui usk ükskõik millise kiirelt vastu võetud negatiivse…
-
Milleks ümarlaud?
Riigikontrolli audit läinud sügisest oli see viimane taganttõukaja, mis asjad liikuma pani, aga lisaks riigikontrolli auditile keskendub ümarlaud kahe põhidokumendi kaasajastamisele. Need on muinsuskaitseseadus ja muinsuskaitseameti arengukava aastateks 2008–2011. Lisaks muidugi riigivõimu enda väide, et kui muinsuskaitse põhimõtetes ja ressurssides midagi otsustavalt ei muutu, siis on kümne aasta pärast hävinud pooled mälestistest.
Miks kaob, selleks on mitu põhjust. Alustuseks viis, kuidas riik ressursse muinsuskaitsesse suunab, näeb…
