-
Moderaator prof emerit Enn Tarvel (Stockholmi ülikool)
Prof emer James Brundage
(Kansase ülikool), „Henrik ja keskaegne kroonikakirjutus”.
Prof Lars Boje Mortensen
(Lõuna-Taani ülikool), „Henrik keskaja ladina kirjanduse kontekstis”.
Dr Tiina Kala (Tallinna Linnaarhiiv), „Henriku kroonika ajaloomõtte teenistuses: editeerijad ja editsioonid”.
Dr Jaan Undusk (Underi-Tuglase
Kirjanduskeskus), „Sakraalne
ajalugu, profaanne ajalugu:
Henriku piiblikasutusest”.
Reede, 23. mai
Moderaator dr Alan V. Murray (Leedsi ülikool)
10.00 – 11.00 dr Christopher Tyerman (Oxfordi ülikool),
„Henrik ja ristisõjaideoloogia”.…
-
See Richard Wagneri kauneim ooper on lihtsasti ümberjutustatav: armunute äpardunud enesetapp. Kolm ja kolmveerand tundi suremist.
Nimitegelastele kulgeb sündmustik unenäolises maailmas, ebareaalsuses. Nad on läinud surma ning oma teada maailmale surnud. Neil pole taganemisteed – nad on iseendki juba seljataha jätnud. Nad viibivad psüühilises elemendis, kus väline elu on veel ainult mälestus ja mälestuste mälestus.
Kumbki laulab peamiselt iseendast. Tristan sarnaneb metsisekukega, kes armumängu ajal häälitseb nii ennastunustavalt,…
-
Andmete ilustamine pole ka vabas maailmas tundmatu. Kuid kindlasti ei taba ärevushäired üht normaalset riigivalitsust iga ühekordse normist (ootusest) kõrvalekalde puhul. Näiteks maksulaekumistes. Kevadises Eestis paistab vastupidi olevat. Muidugi, kui arvamusküsitlused näitavad, et toetus enesepiitsutamisele (negatiivsele lisaeelarvele) on suur, siis ruttab valitsus seda nõudlust ka rahuldama. Suutmata seejuures selgelt öelda, milline on olnud mõttetu osa majandustegevusest, millised need tooted ja teenused, millele enam ostjat ei leidu…
-
Kavandatuga võrreldes kaotab kultuur rahandusministeeriumi eelnõu järgi eelarvelist raha 231 miljonit krooni. Mida see kaotus kultuurielus kõige rohkem mõjutab?
Lepime kokku, et räägime konsolideeritud eelarvest, sest see ei sisalda asutuste sisekäivet ja annab ühese lähtepunkti.
Kultuuriministeeriumilt nõuti 189 miljoni kroonist kärbet, tänane kärpesumma on siiski 170 148 778 krooni. See summa sisaldab kärpeid nii 2008. aasta eelarvest kui ka 2007. aasta jääki summas 867 231 krooni.
Täpsemalt seletatuna…
-
„Eesti mõtteloo” sarjas on nüüd ilmunud Ants Piibu kirjutiste köide. Eesti Vabariigi loomisaja poliitilised juhid olid enamasti hariduselt juristid, nende seast on selles sarjas seni oma köite saanud kõige olulisemad, ajaloomälu seisukohalt esimese ringi mehed. Juriste-riigimehi, kes samuti vääriksid oma köidet, kui vaid neist on maha jäänud piisavalt kirjutisi, on veel vähemalt kümmekond. Kuid kaks riigimeest-juristi seisab teistest eraldi. Need on Jüri Uluots (kogumik „Seaduse sünd”…
-
Kuid just status quo külge klammerdumine võimaldas ühel meie kultuurielu olulisel osal suuremate kaduteta säilida. Täna tuleb nii mõneski mõttes tunnistada, et kunstialade seas naudib just teater märkimisväärset õitsenguaega. Kuigi käibemaksu alalaekumises väljenduv rahva tarbimispeo koomaletõmbumine on kogu riigielu kohale toomas tumedamaid pilvi, on teatrisaalid jätkuvalt välja müüdud. Linnateatri kõrval on ka paljude teiste teatrite piletist saanud tõeline defitsiit. Ja ei saa öelda, et saalid on…
-
Rein Vahisalu on oma raamatus „Viies kabinet” valuliselt kirjeldanud sümptomeid, mis teda päevast päeva tervishoiusüsteemi juures häirivad. Põhjuste analüüsimine ja õpetuse iva jäävad retoorilisele tasemele.
„Inimestega tuleb rääkida, haigete inimestega eriti,” on peategelase doktor Hannes Aasa viimased õpetussõnad. Nii mõtleb üks hea südamega ja kogenud arst. Nii nagu doktor Vahisalugi. Hea arsti tähtsaim omadus on tähelepanelikkus, millele järgneb analüüs teadmiste ning kogemuse põhjal. Ja siis tuleb…
-
Keelekaitse
Alustagem Sirbis 11. aprillil ilmunud kirjanik Jaan Kaplinski artiklist „Emakeel ja võõrkeel”. See on vürtsikalt koostatud vaidlema ergutav vastuoluline lugu, kus keelekaitse eest seisvatele instantsidele (Põhjala, Tomusk ja teised keelevalvurid – R. M.) ei ole ette nähtud olulist rolli. Selle tõdemuse kohta on kindlasti vaja arvamust avaldada ja seisukoht võtta. Tundub, et Jaan Kaplinski kui suur kirjanik ja autoriteetne keelekasutaja on ilma ühegi põhjenduse või reservatsioonita…
-
Teine, suurem viga Alatalu argumentatsioonis seisneb selles, et XX sajandi totalitaarsetest režiimidest (eelkõige NSV Liidust ja tema vasallriikidest) rääkides ei näi Alatalu märkavat, et antud riigid ei kujuta endast normaalseid riike, mis üldjuhul pürivad stabiilsuse ja koostöö poole. Seetõttu ei ole reeglite tuletamine totalitaarsete riikide käitumisest otstarbekas. Tegu on ikkagi XVIII ja XIX sajandi emantsipatsiooniliste filosoofiliste voolude mõjul kujunenud inimvaenulike ideoloogiate ning naiivsete (kuid mitte vähem…
-
Sisenen lähimasse kaubanduskeskusesse. Hiljuti tehti siin ümberkorraldusi. Pärast ekslemist püüan aimu saada, kus asuvad kodukaubad. Nii esimene kui ka teine (ilmselgelt lõviosa elust Eesti Vabariigis elanud) noortest vene teenindajannadest ei tea, mida tähendavad sõnad „kodu” ja „kaup”. Eesti kooliprogramm ei ole seda piisava osavuse ja kannatlikkusega õpetanud. Tore, et viimasel ajal pole eriti asja olnud meditsiiniasutustesse. Viimane kohtumine umbkeelse südamearstiga ei olnud julgustav. Ja nii edasi.
Rutiinsete…
