Sotsiaalia
-
Restaureerimiskool: kellele ja miks?
Miks peaksime meie, kaks kunstiajaloolast, kes vaevalt oskame skalpelli ja pintslit käes hoida, rääkima konserveerimisest-restaureerimisest?
Ega peagi. Vahel mulle tundubki, et oleme võtnud vanema õe või venna rolli, mis õigupärast ju kunstajaloole kuulubki ja millest selle tõttu on ka raske loobuda. Raske on tunnistada, nii endale kui teistele, et kusagil renessansi algusaegadel sündinud ühemunakaksikutel – nii uuel itaalia keelel kui vulgata puhastamisel kujunenud ladina keelel (nii…6 minutit -
Raam, maali oluline komponent
Eksponaatide ajaliste piiride nihutamiseks XVII sajandi lõpust meie kaasajale hästi lähedale oli lisaks muuseumivaradele näitusele palutud tänapäeva kunstnike Jaak Arro ning Lauri Sillaku ateljeedest mõned värsked näited.
Klassikute ja mainekate meistrite nimekiri kujunes esinduslikuks ning väärikate teoste algsed raamid olid huvitav uurimisobjekt nii spetsialistidele kui ka näitusekülastajale. Juba materjalide valikul oli teada selle aasta XXVII Tallinna vanalinnapäevi läbiv kultuuride kohtumise temaatika ning seepärast oli koondatud Eestimaaga seotud…2 minutit -
Tallinna Linnaarhiivi varakamber
Toodud näited varakambrist peaksid küllap veenma selles, et Tallinna Linnaarhiivi kogud on väärt süstemaatilist esitlemist laiemale üldsusele ning et huvilised väärivad võimalust nendega tutvuda. Arhiivis käibki sagedasti külalisi, kel soov säilinud haruldusi oma silmaga näha: kooliõpilasi, keele- ja ajalootudengeid, ajaloolasi, arhivaare jpt nii Eestist kui ka välismaalt. Aastane ekskursioonide arv on viimastel aegadel ikka püsinud 30–35 ümber. Linnaarhiiv on oma kogusid alati meelsasti näidanud, kuid seejuures…2 minutit -
Kultuuripärand ja tänapäeva Eesti
Sellisest igapäevase töö vastuolulisusest, kus kõrvaltvaatajale sageli nii märkamatuks jääval käsitööl on tegelikult väga suurt tähtsus, tuleneb muuseumi konserveerimis- ja säilitusosakonna töö keerukus: selle osakonna spetsialist saab töötada hästi ainult siis, kui armastab piiritult oma peentööd ning tunnetab selle töö vajalikkust ja tähtsust, kultuuripärandi terviklikkusest lähtuvalt. Kahjuks kipume seda sageli unustama ja oleme üldse sellele liialt vähe mõelnud.
ERMis on väga tublid puidu-, tekstiili-,metalli- ja ka nahakonservaatorid.…1 minut -
Teadvustame eesti keele paljususe
LEO VÕHANDU
Aprilli lõpus peeti Eesti Rakenduslingvistika Ühingu IV aastakonverents, kus põhiteemadeks oli töö keelekorpustega ja võõrkeelte õpetamine. Informaatikuna vaatan eesti keelele mõneti teistmoodi otsa, kui seda siiani on teinud eesti filoloogid, raallingvistid ning keeleõpetajad. Eesti rahvuskeel tekkis XIX sajandi teisel poolel ning tagab suhtlemisvõimaluse kõigil elualadel (EE). Keelt võib tükeldada õige mitmeti. Erialasest kallutusest tingituna vaatlen lähemalt seda jaotust, kus kirjakeel loetakse koosnevaks üldkeelest…4 minutit -
Kuningas Fischer astus 65. ruudule
Ilmselt ongi Fischeri suurim roll see, et ta andis oma mängu ja võitlusega kõige suurema panuse male heaks. Samas oli ta kõige võidunäljasem malemängija planeedil. Ja ta purustas Vene-Nõukogude malekoolkonna absolutistlikuna näiva müüdi.
Fischer paistis oma isepäisuses vahest ka kui vastuolude ja probleemide pundar, keda oli kerge malega seotud intriigidesse tõmmata. Fischeri puhul ei saa mitte kuidagi mööda minna malevälistest asjaoludest: konfliktidest, skandaalidest, kapriisidest. Geeniusena võis…6 minutit -
Eco, Rushdie ja Llosa kolmteist aastat hiljem ehk Kirjaniku roll tänapäeva ühiskonnas
Rahvusvahelise kirjanike ühenduse PEN Ameerika keskus korraldab juba neljandat aastat New Yorgis kirjandusfestivali „World Voices”. Ühe nädala jooksul esitavad kirjanikud oma värsket loomingut, osalevad debattidel ja arutlevad aktuaalsetel teemadel. Selleaastase festivali teemaks oli „Eraelu / avalik elu”. Üle kaheksakümne kirjandusüritusega festivalil osales 172 kirjanikku 52 riigist, üles astusid sellised tuntud kirjanikud nagu Jeffrey Eugenides, Ian McEwan, Catherine Millet, Bernard-Henri Lévy, Peter Carey, Alvis Hermanis meie naaberriigist…5 minutit -
Paul Keres – rahvuslik maletaja
Kõigepealt olgu edasise paremaks mõistmiseks öeldud, et väikerahvas võib oma identiteedi otsinguil olla kangelaste leidmisel mõneti iseäralik. Suurrahvaste imetlusobjektideks on reeglina suured valitsejad ja väejuhid, aga ka üleilmse kuulsusega kirjanikud või kunstnikud. Eestlastel pole olnud suuri valitsejaid ega väejuhte, ent muidugi oleme meiegi tundnud uhkust oma suurte loojate üle. Ja ometi on rahva kõige kirglikuma kaasaelamise objektiks ning tundeliidriks olnud tihti sportlane.
See võib tunduda kummaline, põhjus…3 minutit -
Kahtlus süveneb
Niisiis, kui mulle (või ringhäälingu-, teatri- või muuseumijuhile, kontserdikorraldajale, filmitegijale) öeldakse, et tegevuskulusid tuleb järgmisel aastal vähendada 20%, siis ainus reaalne kokkuhoiukoht on inimesed. Väga lihtsal põhjusel. Sirbis ei anna kõik trüki ja leviga seotud kulud rohkem kui 15–17% kõigist kuludest. Seega, kui jätaksin ka lehe üldse trükkimata ja levitamata, vaid seda toimetusega paremate aegade jaoks n-ö sahtlisse toodaksin, ei suudaks ma ikkagi riiklikku kokkuhoiueesmärki täita.…2 minutit -
20% vähem raha!
Majanduskliima muutumise tõttu mulluste valimiste järel sõlmitud koalitsioonileping enam ei kehti. Nagu poliitilises slängis öeldakse: kõik teemad on jälle avatud, laual. Mida see konkreetsemalt kultuurielus muudab? Millised märksõnad lähiaastaid iseloomustavad?
Esiteks on negatiivne lisaeelarve tänaseks juba valitsusest riigikokku arutamisele jõudnud. See on protsesside algus, negatiivset lisaeelarvet tehes mõtlesime ikka kaugemale, sest tänavu toimuv mõjutab ka järgmiste aastate võimalusi. Kui räägime järgmise aasta kärbetest, siis räägime esimeses järjekorras…9 minutit
