-
Sümboli esitamine avalikus elus või ruumis on paratamatult seotud esteetiliste kategooriatega. Mäletan, kui lauluväljakul tuldi esmakordselt avalikkuse ette kümnete vanade ja ka uute sinimustvalgega, mille sinised toonid olid väga erinevad, mustad luitunud ja valged koltunud, uute lippude sinine aga hoopis toorevõitu. Sellal oli see loomulik: see oli elav ajalugu, side mineviku ja tuleviku vahel. Siis sinine toon standardiseeriti (teadaolevalt pahandusi põhjustanud sinimustvalgete trikolooride maalide maalija René…
-
Kinobuss andis juba eile Tallinna Politseipargis gaasi ja veeres Hiiumale. Täna Kõrgessaare seansiga algav tavapärane suvetuur saab sisse uue hoo. Sedakorda siis juba kaheksas ringreis toob maarahvani ruumilise kino ehk stereoskoopilised filmid, mis on eesti rahvale üsna tundmatud. Kuid neid filme, mille vaatamiseks jagatakse publikule spetsiaalsed prillid, on meil tehtud juba 1977. aastast, mil Elbert Tuganov tegi maailma esimese ruumilise nukufilmi „Suveniir”. Sellele lisaks näidatakse Kõrgessaare-Leisi-Pürksi-Võhma-Tootsi-Lelle…
-
Arvamisvabadus on hindamatu asi, kuid kui neid arvamusi sõnakaupa vaatama hakata, tekib rida küsimusi. Esiteks kaugemast ajast: mis provokatsioon, kes keda provotseeris ja kes sellele allus? Teiseks vägagi põhimõtteline küsimus lepingute igavikulisusest ja kolmandaks mitte vähem põhimõtteline – tabuteemadest ehk arvamisvabaduse valikulisusest. Selle hunniku otsa võib veel lisada hirmust ja hirmuta ennustused Venemaa tuleviku kohta.
Mäluvärskenduseks
Valitsus (toona Andrus Ansipi juhitud Reformi- ja Keskerakonna ning Rahvaliidu koalitsioon) esitas…
-
Enamasti mõistetakse sõna „relvakultuur” all midagi käegakatsutavalt rakenduslikku ja eriti püstoli-püssi käsitsemise oskusi ja reegleid ning paremal juhul ka vastavat mõttelaadi tervikuna. Kuid see pole ilmselt kõik.
Ajalooline relv, nagu muugi meiega seotud asjade maailm, on kultuuripärandi loomulik osa. Relvade väljamõtlemisele ja tootmisele on kulutatud silmatorkavalt suur osa inimkonna vaimuandeist ja materiaalsetest võimalustest. Ja, mis parata, nii kiriku ehitamine kui suurtükkide valamine käis ikka ühtemoodi heas usus,…
-
Vähem tähelepanu on pälvinud naaberriigis Soomes ilmunud pamflett „Vene teesid” (Venäjä-teesit), sellelgi kõnekas alapealkiri, „Stabiilsus või vabadus”. Autoriks kauaaegne roheliste poliitik Heidi Hautala. Ta on üks Soome roheliste liikumise algatajaid ja vahepeal ka selle esimees olnud, tema poliitikukarjääri on mahtunud kaks Euroopa parlamendi ja mitu Soome parlamendi koosseisu. Presidendikampaaniad pealekauba, ühesõnaga: igati aktiivne ja häälekas tegelane roheliste nn inimõiguslaste tiivast. Seda on vaja rõhutada, kuna Lääne-Euroopa…
-
Paar käsku. Perioodiline trükitoode peab olema sisult, toonilt ja väljendusviisilt rahva elu üles ehitav ja kasvatav. Pealkirjad kirjutistel valitsuse jm riigi juhtivate organite tegevuse kohta peavad olema koostatud võimalikult jaatavas vormis. Ja enam keelde. Keelatud on avaldada kirjutisi, mis sisaldavad sihilikke lugupidamatuseavaldusi Eesti Vabariigis maksva demokraatliku (sic!) riigikorra, riigi juhtide, valitsuse, riigikogu jm kohta. Keelatud on otsitult mahategev toon riigiasutuste tegevuse kajastamisel, keelatud kirjutised, mis võivad…
-
Too teine diplomaat ilmselt vabandanud pole. Ja miks ta peakski? Eks väljendanud ta ju ausalt oma valitsuse seisukohti ning ausus on sageli diplomaatilisest viisakast keerutamisest etem.
Kaks saatkonnahoonet
Ausust ja täpsust kohtame ka Henning von Wistinghauseni mälestusteraamatus. Kohati kohtame ka vabandamist. Näiteks selliste asjade eest, et Saksamaa majandusringkonnad ei osanud pöörata tähelepanu tillukese koosseisuga Tallinna Botschaft’i asjalikele majandusaruannetele Eesti kohta. Mis omakorda võis olla üks põhjusi, et Saksamaa…
-
Eestisse suhtub Lucas sooja ja varjamatu poolehoiuga. Osalt on see tingitud ta isiklikest kogemustest: töötas ta ju 1990. aastate alguses Eestis ajalehe Baltic Independent tegevtoimetajana ja sõlmis sõprussidemeid paljude eestlastega, sealhulgas president Merega. Osaliselt tuleneb autori suhtumine aga veendumusest, et Eestist on Gruusia kõrval saanud üks „uue külma sõja” kahest tulipunktist. „Kui Kreml suudab murda Eesti, on ka ülejäänud Ida-Euroopa tulevik tume,” kõlab tema hinnang.
Pealkiri…
-
Rein Raua vestlus Yale’i ülikooli professori Immanuel Wallersteiniga
Kaks põhilist väidet, mis te Tallinna ülikoolis esinedes esitasite, olid üllatavad ja tekitasid ka enim küsimusi auditooriumis. Esiteks, et N Liidu kokkuvarisemine oli suur katastroof ka Ameerika Ühendriikide jaoks, sest viimane kaotas nii oma partneri vaenulikus dialoogis, mis aitas maailma jagada. See on üsna tavatu väide.
Jah, nii see on. Kui vaadata tagasi ajale, mil N Liit oli kokku varisemas,…
-
Non Grata Kunstikonteineri koostöö Kultuuritehasega on vilja kandnud, seda täiesti silmaga nähtaval ja käega katsutaval tasandil. Ühendati oma jõud ja vahendid, valmis uus galerii, mis avati samal päeval „Diverse Universe” raames koos Non Grata videonäitusega, mis koosnes möödunud aastate festivalide dokumentatsioonist ning vabast lavast kunstnikele oma teoste esitlemiseks. Tegemist oli kogu festivali ühe rahulikuma ja ohutuma osaga. Pehmes tugitoolis suure kinoekraani ees ja Eesti Televisiooni 60ndatest…
