-
Rohkem oli siiski tulevikku suunduvat arutelu. Rõhutati, et seadused on küll olemas, kuid need ei toimi (marilased); Jugra ülikooli prorektor Gerassimova rääkis koguni 20 keelt ja kultuuri kaitsvast seadusest, mis ainult paberil. Nõuti reaalse kakskeelsuse kehtestamist (neenetsite esindaja väitel „oskavad inimesed lõunast vaid ühte keelt”) ning selleks vajalikku konstitutsioonimuutust (ersad), meenutati põhiseaduslikku õigust emakeeles õppida (ingerlased). Neenetsite esindaja väitis ka, et 68% Venemaa territooriumist on riigiduumas…
-
Kindlasti mõjutab see konflikt suhtumist Venemaasse. Usun, et nii mõnegi kolleegi usk Venemaa muutumisse sai tõsise hoobi ja suhtumine on nüüd realistlikum. Vaevalt võtab keegi tõsiselt Venemaa retoorikat oma kodanike kaitsmise kohta, seda enam, et järjest tuleb informatsiooni, kuidas kaukaaslasi Venemaal taga kiusatakse. Sallimatus ja vägivald nende vastu sai selle sõjaga vaid hoogu juurde.
Mis puudutab aga Venemaal elavaid soome-ugri rahvaid, siis usun, et sel suvel said…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/22.08.08/1.jpg” align=baseline border=0>PRESSIFOTO
21. – 31. augustini peetakse Kanuti gildi saalis järjekorranumbrilt üheksas Augusti tantsufestival. Juba aastaid on see toonud Euroopast kaasaegset tantsukunsti. Toob selgi aastal ja häid asju toob. Vaadake ise: www.saal.ee. Laud aadressil Pikk tänav 20 on juba kaetud. „Sööma!” jääb vaid üle hüüda. Õigupoolest võikski ju siinkohal lõpetada. Aga ei, üks asi veel. „Toob Euroopast” – nimme sai festivalile kutsudes…
-
Vägistatu ainus lootus on, et riigi õiguskord kehtib, kurjategija tabatakse ning ta saab vastavalt tõendite raskusele karistuse. See ei tee sündinud kahju olematuks, kuid vähemasti välistab selle, et kurjategija saaks oma tegu korrata. Gruusia ainus lootus on, et demokraatliku maailma õiguskord ehk rahvusvahelised lepingud kehtivad ning nende rikkujaid karistatakse. Miks peaks praegu arvama, et lääneriigid kokkulepetest kinni ei pea? Või et nad loobuvad oma väärtuste eest…
-
Praegu ei ole võimalik öelda, millised institutsioonid teostavad selles riigis kõrgemat poliitilist võimu. Veel mõni aeg tagasi oli võim justkui presidendi käes ja peaminister oli teisejärguline figuur. Nüüd näib kehtivat vastupidine, mistõttu on alust arvata, et tegelik võim Venemaal kuulub mingile grupeeringule, huntale, kes eelistab vastavalt vajadusele ühte või teist institutsiooni oma eestkõnelejana. See ei ole sama kui konstateerida lihtsalt fakti, et selle maa asjade üle…
-
Tavaliselt kipuvad sellised juubelihõngulised, riikliku kõrvalmaiguga teosed liiga klanituks ja kiidulaululiseks kätte minema. „Eesti mütoloogiates” on aga vähe seebist silitamist ja õlist ülistamist, pigem käib pidev iseendale näkku vihtlemine. Pisut liialdades võiks raamatu enamas jaos isegi masohhistlikult rahvuskriitiliseks liigitada. Igatahes mõjuvad mitmed-setmed kirjutajad kui halastamatud kirurgid, kes armutult sõnaskalpelliga nügides eestluse ning Eesti vinne ja konnasilmi lahti üritavad lõigata.
Koostaja Martin Kala, kes esineb kahe artikliga, on…
-
Eestlaste suhe põgenemisse on küll ammune, aga teravalt meeles hoitud. Kodu hirmust või muul moel sunnitult mahajätmise kogemus on jube, sõltumata põhjusest või mandrist, kus inimene elab, ja isegi sellest, kui kaugel inimene kodust on – kui ta sinna tagasi minna ei saa. Lisaks sõdadele põgenetakse tagakiusamise, nälja, looduskatastroofide, aga ka arenguprojektide eest – näiteks Hiinas ja Indias seoses tammide ehitusega – või elatusallikate kadumise tõttu.…
-
Vestlusring leidis aset TLÜ Keskaja Keskuse korraldatud konverentsil „Henriku Liivimaa kroonika: ajalookirjutus ja ristisõda Läänemere keskaegsel rajamaal” selle aasta 23. mail. Osalesid läti arheoloog Andris Šnē, soome medievist Tuomas M. S. Lehtonen, Soome Kirjanduse Seltsi juhataja, mille egiidi all ilmus Liivimaa kroonika soomekeelne tõlge (2003), eesti ajaloolane Enn Tarvel, kes kahasse Richard Kleisiga on pannud kroonika eesti keelde, ja itaalia latinist Piero Bugiani, kes tõlkis kroonika…
-
Meie kodudest üle käind raevutsev tuul,
neist kiskunud tütred ja pojad.
Ent võitleme seni kui rauas on kuul
ja neile tee avat on koju!
Kord teostub see kindlasti – ühinend siis
kõik eestlased kodumaa pinnal.
Siis võidukaist lauludest kajamas hiis:
see võitlus on väärinud hinna!
Need Gert Helbemäe sõnad võtsid kokku ühe võitluse eesmärgi. Nüüd on meie põhiseadusse kirja pandud iga eestlase õigus asuda Eestisse. Võib öelda, et nende meeste, kelle marsilaulu sõnad need…
-
Oh, kauge maa! Oh, Kaukasus!
Sa lihtsa vabaduse rand!
Nüüd sindki luurab hukatus –
sind veristab nüüd sõjakand. . . .
Kas sealgi siis, kus iidsed mäed,
on varsti võimul võõrad väed
ja oma laulu algavad
kuld, kired, kuulsus, ahelad?. . . .
Ei tagasi see tulla saa,
mis minevikku varises:
su vabaduse kallis maa
on sulle kadunud, tšerkess!
M. L.
Ennustus
Sull’ saabub aeg, must aasta, Venemaa,
kus tsaare kroonid peavad langema;
kus neile endist armu keelab mass
ja surmast, verest paljud toitumas;
kus lapsi, sama süütuid naisi…
